Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-25-672/3 Generato dall'IA

Tartu Court dismisses land expropriation claim due to lack of standing and existence of superior remedies.

Numero d'incarto 3-25-672/3
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed Raul Kudu's administrative claim against Viljandi Municipality regarding the validity of their response to his inquiry about land expropriation rights. Kudu argued that the municipality's actions infringed his rights and that the expropriable land area should be 13.84 hectares rather than 1.58 hectares. The court ruled that the claim lacked standing because the response was merely an explanatory letter without a binding decision, and because Kudu had not yet filed a formal application to initiate the expropriation process.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

HKMS § 37 lg 2 p 6; HKMS § 44 lg 1; HKMS § 45 lg 2: A claim for declaration of illegality requires a concrete need for protection of subjective rights and the absence of more effective remedies, which is not met by explanatory responses to inquiries or by the mere intent to file a future compensation claim.

Parole chiave

Generato dall'IA
administrative claim dismissal standing requirement expropriation rights explanatory letter effective remedy land expropriation procedural standing

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
HKMS § 120 lg 1 p 8
HKMS § 121 lg 2 p 1
HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
HKMS § 37 lg 2 p 6
Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6, HKMS § 44 lg 1).
HKMS § 44 lg 1
Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6, HKMS § 44 lg 1).
HKMS § 38 lg 4
Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2).
HKMS § 45 lg 2
Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2).
HKMS § 43 lg 2
HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
HKMS § 104 lg 5 p 2
MSVS § 2 lg 2 p 1
MSVS § 5 lg 1

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu 14. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-672 Määruse kuupäev

19. märts 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Raul Kudu kaebus Viljandi Vallavalitsuse 10. jaanuari 2025. a vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja ostueesõigusega

erastatava

maa

suuruse kindlakstegemiseks RESOLUTSIOON Tagastada Raul Kudu kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Raul Kudu esitas 19. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viljandi Vallavalitsuse haldusotsustus, millega ei tuvastatud kaebajal õigust maad erastada, ning tuvastada kaebaja õigus erastada maad suuruses 13,84 ha või alternatiivselt suuruses 1,58 ha. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja lepinguline esindaja 7. detsembril 2024 Viljandi vallale päringu, milles palus vallal välja selgitada, millised peaksid olema kaebaja järgnevad sammud ja toimingud, et lõpule viia ostueesõigusega maa erastamine. Viljandi vald vastas kaebajale 10. jaanuaril 2025. Vald pidas võimalikuks ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tal peab olema säilinud õigus maad erastada ning et erastamise objekti suuruseks on mitte ainult 1,58 ha, vaid 13,84 ha (s.o koos metsamaaga). Seetõttu leiab kaebaja, et Viljandi valla tegevus ja toimingud on olnud õigusvastased ning nendega on rikutud kaebuse esitaja õigusi maa erastamiseks.

2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud kaebuse Viljandi Vallavalitsuse 10. jaanuari 2025. a vastuse nr 5-3/25/109 õigusvastasuse tuvastamiseks ning erastamisele kuuluva maa suuruse kindlakstegemiseks.

4. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6, HKMS § 44 lg 1). Lisaks näeb HKMS tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).

5. Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Kui kohus peaks tuvastama Viljandi valla vastuse õigusvastasuse või teeks kindlaks võimaliku erastamisele kuuluva maa suuruse, ei kohusta see Viljandi valda tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Kui Viljandi valla vastusest tulenevalt võib mõista, et kaebajal ei ole õigust maad ostueesõigusega erastada, kuid kaebaja sellega ei nõustu, siis tuleb kaebajal esitada Viljandi vallale esmalt taotlus lahendada maa ostueesõigusega erastamise avaldus või läbi viia maa ostueesõigusega erastamise menetlus. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt kaebaja seda teinud ei ole. Kaebaja on valla poole pöördunud üksnes päringuga, mitte konkreetse toimingu sooritamise taotlusega, mistõttu ei ole vallavalitsuse vastuskirjaga tehtud mitte ühtegi otsustust, mis võiks kaebaja õigusi riivata. Kirjal on üksnes selgitav sisu. Seega ei pea kohus vajalikuks suunata ka kaebajat tema õiguste kaitseks tõhusamate nõuete esitamisele.

6. Lisaks märgib kohus, et kaebaja 7. detsembri 2024. a pöördumise puhul on tegemist selgitustaotlusega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 1 mõttes. MSVS-st tulenevalt on selgitustaotluse adressaadil MSVS § 5 lg-st 1 tulenevalt vastamiskohustus ning isiku õigus saada oma pöördumisele vastus hõlmab ka õigust, et saadud vastus on sisuline. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu aga vastuse sisulise õigsuse või põhjendatuse kontrollimiseni. Antud juhul on Viljandi vald oma vastamiskohustuse täitnud. Kaebaja ei ole rahul talle antud vastuse sisuga, kuid vastuse sisu ei ole kaebajal võimalik vaidlustada.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R. Kudu kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 asjas tasutud riigilõiv tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt)