Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-24-10177/32 Generato dall'IA

Court dismisses appeal on child custody costs, ruling fair for parents to share expenses despite withdrawn petition.

Numero d'incarto 2-24-10177/32
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Parzialmente accolto (Partially Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The District Court dismissed the appeal against the District Court's order to allocate litigation costs in a child custody dispute. While the lower court briefly noted the petition was withdrawn, the District Court found it unfair to place all costs on the mother given the child's expressed desire to return to her care and the parents' eventual agreement. Consequently, the District Court upheld the decision that both parents should bear their respective costs up to the point of the petition's withdrawal.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

TsMS § 172 lg 1 teine lause; TsMS § 178 lg 1: In child custody proceedings, the court exercises discretion to allocate costs based on fairness, and it is not unjust to require both parents to share expenses even if one petition is withdrawn, provided the other party had a legitimate basis for the claim.

Parole chiave

Generato dall'IA
child custody dispute litigation costs allocation fairness principle petition withdrawal district court discretion family law procedure costs borne by parties assegno per spese di custodia

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
TsMS § 456 lg 4 teine lause
TsMS § 463 lg 2
TsMS § 172 lg 1 teine lause
TsMS § 172 lg 1 teine lause ja sama paragrahvi lõige 7 võimaldavad kohtul otsustada
TsMS § 171 lg 1
menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku II kanda.
TsMS § 178 lg 1
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada TsMS § 178 lg 1 järgi selle kohtulahendi peale

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14
lause alusel lähtudes mh õiglusest (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29).
RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794
tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p
RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-66-17
RKTKm 14.05.2017, 3-2-1-52-17
14.06.2017, 3-2-1-66-17, p 16; RKTKm 14.05.2017, 3-2-1-52-17, p 16).
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

21.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-10177

Kohtuasi

J.H avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse suhtes ja lõpetatud osas

ainuhooldusõiguse üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.12.2024 avalduse läbi vaatamata

jätmise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.H 27.12.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja J.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina

Metsler-Verner

Puudutatud isik I L.Z (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana

Morozova

Puudutatud isik II H.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11.12.2024 määrus menetluskulude jaotuse osas muutmata,

kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Ülejäänud osas (maakohtu

määruse resolutsiooni punkt 1) on määrus jõustunud.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud J.H ja H.H menetluskulud H.H kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-24-10177

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. J.H (avaldaja, ema) esitas 03.07.2024 Harju Maakohtule avalduse tema ja H.H (puudutatud

isik II, isa) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse L.Z-i (puudutatud isik

I, laps) suhtes. Avaldaja palus anda endale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ja

haridusasutuse valiku osas. Avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu 4 aastat tagasi ja neil

on 3 ühist last. Puudutatud isik I on elanud periooditi mõlema vanema juures. Esialgu jäi laps

elama ema juurde, alates 25.04.2021 elas isa juures, alates 29.06.2022 elas ema juures ja

sügisest 2022 asus õppima XXX Gümnaasiumis. Vanemate kokkuleppel kolis laps

03.11.2023 elama isa juurde ja asus õppima YYY Koolis. Laps teatas 15.06.2024 ema juurde

tulles, et ei soovi enam Saaremaal elada ning avaldas soovi jääda elama ema juurde ja asuda

taas õppima XXX Gümnaasiumis.

2. Avaldaja esitas 28.08.2024 avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille maakohus

jättis 29.08.2024 määrusega rahuldamata.

3. Eestkosteasutused ei toetanud avalduse rahuldamist. Lapse esindaja leidis, et parim

lahendus oleks, kui vanemad püüavad saavutada kokkuleppe lähtudes lapse huvidest.

4. Avaldaja võttis 10.12.2024 menetlusdokumendis oma avalduse tagasi ja taotles asja

läbivaatamata jätmist, leides, et avaldusel puudub perspektiiv.

Maakohtu määrus

5. Maakohus jättis 11.12.2024 määrusega avalduse läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel, kuna avaldaja võttis avalduse tagasi. Menetluskulud

jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ja riigi õigusabi kulud

riigi kanda. Tsiviilasja menetleti lapse huvides. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud jätta

menetluskulusid lapse kanda ning puudus alus jätta menetluskulusid ka mõne teise

menetlusosalise kanda.

Määruskaebus

6. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

menetluskulude jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda,

määrata puudutatud isiku II menetluskulude suuruseks 3038,66 eurot (koos käibemaksuga)

ning mõista menetluskulud avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja.

7. TsMS § 172 lg 1 teine lause ja sama paragrahvi lõige 7 võimaldavad kohtul otsustada

hagita menetluses teistsuguse menetluskulude jaotuse, kui see on üldreegli kohaselt

tavapärane. Määrusest ei selgu, kuidas oli menetlus lapse huvides. Samuti ei nähtu määrusest,

et kohus oleks kaalunud teisi menetluskulude jaotamise võimalusi.

2-24-10177

8. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda järgmistel põhjustel. Lapse ema pani sisuliselt

toime lapseröövi. Peale seda, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise avaldus jäi rahuldamata,

nõustus avaldaja koheselt lapse isale üle andma nii, et laps jõudis õigeaegselt jätkata oma

õpinguid YYY Koolis. Seega avaldajal puudus siiras kavatsus avalduses taotletu vastu.

Avaldaja mõistis, et tema avaldus on perspektiivitu. Eestkosteasutuste esindajad ei toetanud

avaldust ja menetluses esitatu pinnalt ei saa pidada menetlust lapse huvides olevaks.

Menetluse edasine käik

9. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on

menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei

anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p

1 ja § 659 järgi jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus täiendab TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel maakohtu

määruse põhjendusi.

12. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli

ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud.

Puudutatud isik II on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas,

v.a riigi õigusabi kulude riigi kanda jätmise osas. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise

lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p 1 osas.

13. Maakohus viitas menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg-le 1, mille teine lause annab

mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse

otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane menetluskulud jätta. Ka Riigikohus

on selgitanud, et hagita menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel lähtudes mh õiglusest (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1

teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab

tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p

12).

14. Riigikohus on pidanud võimalikuks ka avalduse läbi vaatamata jätmise korral jätta

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda (RKTKm

14.06.2017, 3-2-1-66-17, p 16; RKTKm 14.05.2017, 3-2-1-52-17, p 16).

15. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu määruse põhjendused menetluskulude jaotuse osas

on esitatud lühidalt. Õige on maakohtu seisukoht, et tsiviilasja menetleti lapse huvides ning

kulude lapse kanda jätmine ei ole õiglane. Ka ringkonnakohus ei saa asja materjalide põhjal

jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Küll aga täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse

põhjendusi kaalutlustega, miks ei ole õiglane jätta siinses asjas avalduse tagasivõtmisel

menetluskulusid avaldaja kanda.

2-24-10177

16. Esmalt märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et kohus lahendab kõiki

hooldusõiguse vaidlusi lapse huve silmas pidades ja seega võib maakohtuga nõustuda, et

sellised menetlused on eelkõige lapse huvides.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et avaldus oli täielikult

põhjendamatu ja kulud oleks tulnud jätta TsMS § 172 lg 1 või lg 7 alusel avaldaja kanda. Asja

materjalide alusel ei saa järeldada, et avaldajal puudus avaldust esitades siiras kavatsus

avalduses taotletu vastu. Asjas esitatu kohaselt oli lapsel vähemalt mingil perioodil soov jääda

elama ema juurde ja asuda taas õppima XXX Gümnaasiumis (dtl 4 ja 70). Kuna vanemad

kokkuleppele ei saanud, pidas avaldaja vajalikuks esitada kohtule avaldus. Avalduse

tagasivõtmise taotluses märkis avaldaja üksnes, et tema hinnangul on edasine menetlus

perspektiivitu. Vastuses määruskaebusele on avaldaja täpsustanud, et võttis avalduse tagasi,

kuna vanemad saavutasid kokkuleppe (dtl 148). Kuigi siinses asjas ei teinud maakohus sisulist

lahendit, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus menetles asja nii mõlema vanema kui

alaealise lapse huvides ning õiglane ei oleks jätta kõik kulud ühe vanema kanda. Seega on

õiglane, et menetluskulud, mis vanematel tekkisid kuni avalduse läbivaatamata jätmiseni,

kannavad nad ise.

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku II kanda. Avaldaja menetluskulude

nimekirja ega kulude hüvitamise taotlust kohtule ei esitanud. Seega kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada TsMS § 178 lg 1 järgi selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)