Estonian court dismisses legal aid request for non-material damages claim due to client's demonstrated ability to represent themselves.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tartu Court of First Instance dismissed the applicant's request for state legal aid to represent them in a non-material damages claim. The applicant argued for free counsel, but the court found they had filed multiple lawsuits and drafted current documents themselves, proving self-representation capability. Consequently, the court denied aid under the Legal Aid Act as the applicant was deemed able to protect their rights without assistance.
Regesto Legislator
Generato dall'IARÕS § 7 lg 1 p 1; RÕS § 7 lg 1 p 6: State legal aid is denied when the applicant is capable of protecting their own rights and when no compelling public interest exists for non-material damages claims.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
04.02.2025, Tartu
Haldusasja number
3-24-2279
Haldusasi
X.X.-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses
Riigikohtu vastustega kaebaja pöördumistele
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 04.12.2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.12.2024. a määruse peale
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.
2. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE
X.X. palub määruskaebuses anda talle advokaat riigi kulul. Ringkonnakohus käsitleb
kaebaja eeltoodud taotlust taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse
(RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine
halduskohtumenetluses.
Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi
saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse
määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi
andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd,
kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi
anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi
õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi
andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise
võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda
taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat
avalikku huvi.
Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus
riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate
jooksul esitanud suure hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates
kohtuastmetes ning talle on ka varasemalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.
Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse
kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi
kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas on X.X. esitanud kaebuse halduskohtule, ka
määruskaebuse ja selles sisalduva riigi õigusabi taotluse ringkonnakohtule, olles koostanud
eelnimetatud dokumendid ise. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaja kaebaja käesolevas asjas
õigusabi ning tema tegevus menetluslike otsustuste tegemisel (määruskaebuse esitamine, riigi
õigusabi taotlemine) näitab, et ta saab enda esindamisega ise hakkama ka Viljandi Haiglas
viibides. Kuigi kaebajale on kohaldatud psühhiaatrilist sundravi, ei takista see tal enda
esindamist ja kohtuga suhtlemist. Riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et
halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat
vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest
tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja
võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab
omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku
abi. Käesolevas haldusasjas esitas X.X. mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
Ringkonnakohtule ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei
pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab
ringkonnakohus X.X.-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)