Court grants divorce by consent and restores maiden name under Estonian Civil Procedure Code.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court granted the plaintiff's divorce petition based on the defendant's consent and the irretrievable breakdown of the marriage. Both parties admitted the relationship had ended, and the defendant did not object to the dissolution of the union. Consequently, the court ordered the marriage to be dissolved and the plaintiff's former surname restored.
Regesto Legislator
Generato dall'IAPerekonnaseaduse § 67 lg 1; TsMS § 440 lg 1: A court shall grant a divorce when the marital relationship has irretrievably broken down, and if the defendant consents to the claim, the court must rule in favor of the plaintiff.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2025, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-24-17563
Tsiviilasi
E.F-i hagi D.D vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: E.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja
Monica Meristo-Dmitrijev
Kostja: D.D (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
30. jaanuar 2025
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada E.F hagi D.D vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Lahutada E.F-i ja D.D abielu, mis on sõlmitud 17. juulil 2021 Rakvere
Linnavalitsuses.
3. Taastada E.F-i varem kantud perekonnanimi „E.F“. Kohtulahendi jõustumise järel
jääb E.F-i perekonnanimeks perekonnanimi „E.F“.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5. Tagastada E.F-ile pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot
E.F-ile kontole nr xxx.
6. Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 630 lg 2).
ASJAOLUD
1. E.F (hageja) esitas 20. novembril 2024 Viru Maakohtule hagi D.D (kostja) vastu abielu
lahutamiseks.
Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on
pöördumatult lõppenud. Hageja on kannatanud kostja vägivalla all. Poolte suhted on halvad ja
abielulised suhted on ammu lõppenud. Kostja ei nõustunud abielu lahutama
perekonnaseisuametis. Kostjal on alkoholiprobleemid. Hageja ei pea võimalikuks abielu
jätkumist.
2. Kostjal ei ole vastu abielu lahutamisele. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja
pooled elavad lahus. Kostja ei nõustu hagiavalduses toodud paljasõnaliste väidetega.
Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada
õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440 lg 1).
4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on
poolte abielu sõlmitud 17. juulil 2021 Rakvere Linnavalitsuses.
5. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
6. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule
esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning
kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll
õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest
keeldumiseks.
Kohus selgitas pooltele 30. jaanuari 2025 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise ja
leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid pooled seda ei soovinud. Seetõttu ei pea
kohus põhjendatuks käesolevat menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Eelmärgitut
arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu
lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada.
7. Hageja esitas taotluse varem kantud perekonnanime taastamiseks. Nimeseaduse § 11
lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud
perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kohus rahuldab hageja
taotluse ning määrab, et abielu lahutamise järel jääb hageja perekonnanimeks „E.F“.
8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma
menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid
rahaliselt kindlaks määrata.
9. Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad
TsMS § 630 lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.
10. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja kontole, mille hageja avaldas kohtuistungil.
(allkirjastatud digitaalselt)