Tartu Court dismisses prisoner's appeal on non-material loss regarding security measures duration and disciplinary punishment.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tartu Court of Appeal dismissed the plaintiff's appeal against the Tartu Administrative Court's decision to deny compensation for non-material loss related to extended security measures and disciplinary sanctions. The plaintiff argued for relief from fines and legal aid, but the lower court correctly found no grounds to overturn its ruling on these points. Consequently, the appeal was rejected without a detailed written justification, and the request for state legal aid was denied due to the plaintiff's demonstrated capacity to represent themselves.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 207 lg 2; HKMS § 207 lg 3 p 1; RÕS § 7 lg 1 p 1: An administrative court decision denying compensation for non-material loss and state legal aid is valid if the lower court adequately justified its findings and the appellant lacks evidence to overturn it, while legal aid is withheld when the applicant has proven the ability to defend their rights.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
17.01.2025, Tartu
Haldusasja number
3-24-1807
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekuabinõude
kohaldamise kestuse ja distsiplinaarkaristuse
määramisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 13.11.2024. a määruse resolutsiooni
punktid 2 ja 4
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.11.2024. a määruse
resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §
207 lg 2 ja § 207 lg 3 p 1 alusel.
2. Jätta kaebaja taotlus talle määruskaebemenetluses riigi õigusabi korras esindaja
määramiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtu 15 päeva jooksul
käesoleva määruskaebuse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav
(HKMS § 119 lg 1).
RINGKONNAKOHTU SELGITUS
1. Tartu Halduskohus jättis 13.11.2024. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu
tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, mis puudutas kaebaja esitatud kahju hüvitamise
nõuet seoses kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestusega
02.03.2023. a käskkirja nr 2-3/1-2/99 alusel ning 20.11.2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530
alusel määratud distsiplinaarkaristusega (resolutsiooni p 2). Sama määrusega jättis
halduskohus kaebaja korduva riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 4).
2. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 13.11.2024. a määruse
resolutsiooni p-de 2 ja 4 tühistamist.
3. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus 13.11.2024. a määrusega õigesti
kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel vabastamata, põhjendades ja
selgitades piisavalt menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid. Ühtlasi jõudis
halduskohus õigele järeldusele, et kaebaja esitatud riigi õigusabi taotlus on korduv ning see
tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks alust
halduskohtu määruse tühistamiseks. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks
lahendada Tartu Halduskohtu 13.11.2024. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus
käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava
osata.
4. Kaebaja on määruskaebuses esitanud taotluse, et ringkonnakohus määraks talle riigi
õigusabi korras esindaja ringkonnakohtu menetluse jaoks. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja
määruskaebuses esitatud taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi
määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on
tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning
põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigi õigusabi seaduse
(RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma
õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1
nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on
kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele
kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise
tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja
edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on
võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse
halduskohtule ja määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid
ise. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi
õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi
õigusabi taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)