Administrative court dismisses appeal claiming wrong legal basis for state legal aid assignment to an individual.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe administrative court returned the appeal to the applicant, finding the claim of rights infringement to be of low intensity and unlikely to succeed. The applicant argued that the legal aid was assigned under the wrong section of the State Legal Aid Act, but the court noted the applicant is a natural person while the statute applies to legal persons. The court determined that the appointment of a defender by the Bar Association actually places the applicant in a more favorable position, meaning no rights were infringed. Consequently, the court ruled that the appeal lacks the necessary intensity to warrant further examination under the Administrative Procedure Act.
Regesto Legislator
Generato dall'IARÕS § 6 lg 4; HKMS § 121 lg 2 p 21: An administrative appeal regarding the legal basis for assigning state legal aid is inadmissible if the alleged rights infringement is negligible and the measure objectively benefits the applicant.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Pihel Sarv
Määruse tegemise aeg ja koht
14. jaanuaril 2025 Tallinnas
Haldusasja number
3-25-79
Haldusasi
X. X kaebus Eesti Advokatuuri poolt kriminaalmenetluses
kaitsja nimetamise peale
Menetlusosalised
Kaebaja X. X
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja §
204 lg 1).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 11. jaanuaril 2025 X. X kaebus Eesti Advokatuuri poolt
kriminaalmenetluses kaitsja nimetamise peale. Kaebaja leiab kaebuses, et kriminaalasjas nr x-
xx-xxxx on kohtumääruses ebaõigesti viidatud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-le 4.
Nimetatud sätte alusel on talle määratud riigi õigusabi kui juriidilisele isikule. Kaebaja on aga
füüsiline isik. Kaebaja märgib kaebuses: „Leian et eelneva põhjal tuleb advokatuuri määratud
kaitsja tehtud toimingu alusel tühistada tagasiulatuvalt.“
2. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja soovib vaidlustada advokatuuri toimingut, mis on
tehtud RÕS § 18 lg 1 esimese lause alusel („Advokatuur nimetab viivitamata kohtu,
prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi“).
3. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on vähe-
intensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg
2 p 21).
4. Kaebusest ei nähtu, et kaitsja määramisega oleks kaebaja õigusi riivatud. Kaebaja on
leidnud üksnes seda, et talle riigi õigusabi määramine on toimunud vale normi alusel.
Arvestades seda, et Eesti Advokatuuri poolt kaitsja nimetamine asetab kaebaja hoopiski
soodsamasse olukorda, leiab kohus, et kaebaja õigustele pole kaitsja nimetamisega riivet
tekkinud.
5. Advokatuur on nimetanud kaebajale kaitsja Tartu Maakohtu 1. veebruari 2019. a määruse
alusel kriminaalasjas nr x-xx-xxxx. Kaitsja nimetamisel on määrav kohtumääruse resolutsioon,
mitte põhjendused. Määruse resolutsioonis on kohus määranud: „Määrata X. Xle kaitsja riigi
õigusabi korras“. Advokatuur on õigustatult lähtunud määruse resolutsioonist.
6. Ka määruse põhjendused ei koosne üksnes kaebaja esile toodud RÕS § 6 lg 4 viitest.
Määrus tugineb eeskätt järgmisele põhjendusele: „KrMS § 43 lg 2 p-st 1 tuleneb, et kui
süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist, siis
kohtumenetluses määrab kaitsja kohus“. Viite RÕS § 6 lg-le 4 on kohus esitatud täiendava
põhjendusena.
7. Eeltoodu põhjal on kaebaja võimalike õiguste riive vaidlustatud advokatuuri toiminguga
igal juhul väheintensiivne (õigupoolest on riive olematu, kuna tegemist on kaebajat soodustava
toiminguga) ja kaebuse rahuldamine on asjaoludest tulenevalt väga ebatõenäoline.
8. Kuigi kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, märgib kohus ka, et praegusel
juhul ei ole kaebajal suure tõenäosusega üldse kaebeõigust (vt HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja
ei ole selgitanud, kuidas kriminaalmenetluses kaitsja nimetamine rikub tema õigusi. Kaebusega
võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebusest ei
nähtu, millist kaebajale kuuluvat isiklikku avalikku õigust on kaitsja nimetamisega rikutud.
Samuti pole kaebuses põhjendatud seda, kuidas Eesti Advokatuuri toimingu peale esitatud
kaebus aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele (vt HKMS § 38 lg 4). Kuna kohus tagastab
kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust neid
asjaolusid selgitada.
9. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse
tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
Pihel Sarv
/allkirjastatud digitaalselt/
2(2)