Court dismisses local council member's appeal for lack of standing regarding internal council decisions.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court dismissed J.G.'s appeal against the Räpina Municipal Council's decision to reorganize cultural institutions, ruling that the plaintiff lacked standing. Although the plaintiff alleged procedural violations regarding meeting notices and minutes, the court determined that internal disputes between a collegial body and its members do not grant a member subjective public rights under administrative law. Consequently, the court found no legal basis for judicial review of such internal votes.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 44 lõige 1; HKMS § 121 lõige 2 punkt 1: A member of a local government council lacks standing to challenge internal council decisions unless the decision infringes upon their subjective public rights, as internal disputes do not constitute actionable legal interests under administrative procedure law.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IATesto completo
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-3
Määruse kuupäev
3. jaanuar 2025
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
J.G kaebus Räpina Vallavolikogu 18. detsembri 2024. a otsuse nr 49
„Räpina valla kultuuriasutuse ümberkorraldamine“ tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1. Tagastada J.G kaebus haldusasjas nr 3-25-3.
2. Jätta J.G esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise
kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. J.G esitas 1. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Räpina Vallavolikogu 18.
detsembri 2024. a otsuse nr 49 „Räpina valla kultuuriasutuse ümberkorraldamine“
tühistamiseks. Kaebaja märgib, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lõike 3
kohaselt tuleb volikogu kokkukutsumisel kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja
kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu
istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Esimene
kutse saadeti volikogu liikmetele reedel, 13. detsembril kell 9:15. Esimeses kutses ei avanenud
3. päevakorrapunkti link ja materjalid ei olnud kättesaadavad. Teist korda saadeti kutse
esmaspäeval, 16. detsembril 2024 kell 11:33. Kaebaja arvates suruti 3. päevakorrapunkt
volikogu 18. detsembri 2024. a istungile sisse seadust rikkudes ning on seetõttu õigusvastane.
Kaebaja sai vaidlustatud otsusest teada volikogu istungi käigus. Istungi protokoll saadeti 28.
detsembril 2024 kell 17:09. Räpina valla põhimääruse § 14 lõike 10 kohaselt volikogu istungi
kohta koostatakse protokoll, mis avalikustatakse Räpina valla veebilehel ja vallakantseleis
hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi toimumist, seega oleks see pidanud toimuma 25.
detsembril 2024. Räpina Vallavolikogu 18. detsembri 2024. a otsuse nr 1-3/49 „Räpina valla
kultuuriasutuste ümberkorraldamine” leidis kaebaja 1. jaanuaril 2025 Räpina valla avalikust
dokumendiregistrist.
Kaebaja palub ka kohaldada esialgset õiguskaitset, sest vastasel korral võib tulevikus tehtava
kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Koondamisteated edastati
3-25-3
kultuurikorraldajatele 19. detsembril 2024 ja peavad nad vastuse andma uue töökoha
vastuvõtmise või vastu võtmata jätmise kohta 6. jaanuaril 2025.
Kaebaja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Kaebaja märgib, et halduskohtule on
tasutud riigilõivu tühistamiskaebuse eest 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse eest 20 eurot.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus
tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
Kohus leiab, et J.G kaebus tuleb eeltoodud sätte alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu
tagastada.
3. Kohus mõistab, et kaebaja on halduskohtusse pöördunud oma õiguste kaitseks Räpina valla
volikogu liikmena. HKMS § 44 lõike 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik
üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi
kaitseks võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lõige 2). Kohaliku
omavalitsuse hallatavate kultuuriasutuste ümberkorraldamise otsuste vaidlustamiseks ei ole
seaduses sätestatud erandjuhtu, mis lubaks nende otsuste peale pöörduda kaebusega kohtusse
teise isiku või avalike huvide kaitseks. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses kaitstavate
õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebaja on praegusel
juhul esitanud kaebuse üksnes enda kui volikogu liikme ja volikogu siseõigussuhtest tulenevate
õiguste kaitseks. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse
volikogude sisevaidluste algatamiseks puudub volikogu liikmel praegu kehtiva õiguse kohaselt
kaebeõigus. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema
subjektiivseid õigusi. Volikogu sisesuhetest tulenevad õigused ei ole subjektiivsed õigused
HKMS § 44 lõike 1 mõttes. Samuti ei ole siseõigussuhtest tulenevad vaidlused hõlmatud Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 kaitsealaga. Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel
sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt
ette näeb. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete puhul selline regulatsioon õigusaktides
hetkel puudub (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2019. a määrus asjas nr 3-17-
2784, p-d 78, 11 ja seal viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 22. detsembri 2008. a määrus
asjas nr 3-3-1-74-08, p-d 12–13; samuti Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2023. a
määrus asjas nr 3-22-2094, p-d 910, 15).
4. Kaebaja on vallavolikogu liige, kes on saanud vallaelanike huve kaitsta hääletamise teel
volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide
kohaselt osales kaebaja ka 18. detsembri 2024. a volikogu istungil veebi teel ning otsustas
vaidlusaluse kultuuriasutuste ümberkorraldamist puudutava eelnõu hääletamisel mitte osaleda.
Seega ei ole kaebajal olnud käesoleval juhul takistatud rahvamandaadi teostamine.
5. Arvestades eeltoodut ja väljakujunenud kohtupraktikat leiab kohus, et tegemist ei ole
olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kaebus kuulub
HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.
6. Kaebaja on esitanud kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus mõistab selliselt,
et kaebaja soovib vaidlustatud otsuse täitmise või kehtivuse peatamist (HKMS § 251 lõike 1
punkt 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud
isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid
tagajärgi (HKMS § 249 lõige 3). Kohus leiab, et kuna kaebus käesolevas haldusasjas kuulub
tagastamisele, siis ei ole sellel eduväljavaateid ning seega tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse
taotlus rahuldamata jätta.
3-25-3
7. HKMS § 108 lõike 4 kohaselt jäävad kaebaja menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse
taotluselt tasutud riigilõiv, tema enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele
ei kuulu (HKMS § 104 lõike 5 punkt 2).
(allkirjastatud digitaalselt)