Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-24-14961/18 Generato dall'IA

Divorce granted in Estonia where one spouse refuses to continue the marriage due to alcohol issues.

Numero d'incarto 2-24-14961/18
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Accolto (Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court granted the divorce petition between G M and R M, ruling that their marital relationship had irretrievably ended. The plaintiff requested dissolution due to the defendant's alcohol problems, while the defendant initially did not appear and later opposed the divorce to avoid family dissolution. The court decided to grant the divorce because the plaintiff has no desire to continue the marriage or restore relations, making continuation impossible without mutual consent.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

Perekonnaseaduse § 67 lg 1; Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 2, 6, 7: The court may grant a divorce when marital relations have irretrievably ended and one spouse lacks the will to continue the marriage or restore relations.

Parole chiave

Generato dall'IA
divorce dissolution marital relationship breakdown mutual consent requirement alcohol problems irretrievable ending abuso di alcol tossicodipendenza monopolio sull'alcol

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 6
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 3
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2024, Narva

Tsiviilasja number

2-24-14961

Tsiviilasi

G M hagi R M vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G M (IK XXX, elukoht: XXX)

Kostja: R M (IK XXX, elukoht: XXX)

Asja läbivaatamine

21.10.2024 ja 19.12.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lahutada G M (IK XXX) ja R M (IK XXX) abielu, mis on sõlmitud 20.02.2016 Ida-

Viru Maavalitsuse poolt (dokumendi nr 4-2016/977).

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolud

G M esitas 03.10.2024 hagiavalduse, milles palus lahutada tema ja R M vahel sõlmitud abielu.

Abielu on sõlmitud 20.02.2016. Lahutamise põhjuseks on R M alkoholiprobleem.

21.10.2024 istungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja esimesel istungile ei ilmunud ja ka oma

seisukohta kirjalikult ei edastanud. 19.12.2024 istungil vaidles kostja hagile vastu, kuna ei soovi

peret lõhkuda.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, kuulanud kostja ning hageja kohtuistungil ära ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

1(2)

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 20.02.2016. Hagiavalduse kohaselt palub hageja

poolte abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele

kuni kuuekuulise leppimisaja.

Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on

lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kohus ei pidanud

vajalikuks pooltele anda leppimisaega, kuna hageja soovib lahutada juba kolmas kord (dtl 23)

ning poolte omavahelised suhted ei ole selle aja jooksul paranenud, seega täiendav leppimisaja

andmine ei too suhetes muudatust. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks

abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole

võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub

ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt

asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja

sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises

abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kulud poolte kanda.

Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik

2(2)