Divorce granted by default judgment as both parties consented to ending the marriage voluntarily.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court granted the plaintiff's divorce petition by default judgment because the defendant explicitly consented to the dissolution of the marriage. Both parties confirmed in court that their relationship had irretrievably ended and they had no desire to reconcile or agree on a separation date. Consequently, the court ruled that the statutory conditions for voluntary divorce were met and dissolved the marriage.
Regesto Legislator
Generato dall'IATsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3; § 440 lg 1; Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1: A divorce may be granted by default judgment when both parties voluntarily consent to the dissolution of the marriage without coercion.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtuotsus
Kohtuasja number 2-24-16440 Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2024, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi N S hagi O L vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N S (isikukood XXX) Kostja O L (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistung 12.12.2024 RESOLUTSIOON
1. Rahuldada N S hagi O L vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Lahutada N S (isikukood XXX) ja O L (isikukood XXX) abielu, mille sõlmimist on kinnitanud Narva Linnavalitsus 06.03.2024.
3. Taastada N S varem kantud perekonnanimi N S. Kohtuotsuse jõustumisel jääb N S nimeks N S.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5. Tagastada N S
pangakontole nr XXX pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Selgitused ja edasikaebamise kord Viru Maakohtu menetluses on N S (hageja) hagi O L (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Asjas toimus 12.12.2024 kohtuistung, kus kostja kinnitas, et nõustub abielu lahutamisega ja tal ei ole hageja nõudele vastuväiteid. Kui kostja tunnistab hageja nõuet, rahuldab kohus hagi õigeksvõtuotsusega (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3, § 440 lg 1). Kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 järgi abieluasjas küll õigeksvõtuga seotud, kuid võib selle olenevalt asjaoludest vastu võtta. Eelkõige peab kohus veenduma, et pool nõustub abielu lahutamisega vabast tahtest, mitte 2- 24-16440
sunnist vms asjaolust. Hagi rahuldamisel õigeksvõtuotsusega võib otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ära jätta (TsMS § 444 lg 3). Praegusel juhul puudub põhjus keelduda hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest. Poolte abielu sõlmimist kinnitas Narva Linnavalitsus 06.03.2024. Mõlemad pooled kinnitasid suulistes avaldustes, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ega näe võimalust abielusuhete taastamiseks. Kohtul puudub kahtlus, et otsus abielu lahutada on poolte vaba tahe. Pooled ei soovinud leppimisaega. Seega on täidetud perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-s 1 sätestatud tingimus abielu lahutamiseks. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Kohus teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS §
456 lg 1). Pooled loobusid istungil edasikaebeõigusest. Kohtuotsus jõustub seega selle kättetoimetamisega pooltele. Kohus taastab hageja taotlusel nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel tema abielueelse perekonnanime N S. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Seega ei või nad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebust (TsMS § 630 lg 2). Kohus tagastab hagejale TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heleen Jääger kohtunik 2(2)