Court dismisses state aid request for prisoner's legal representation due to self-representation capability.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tartu Administrative Court dismissed the applicant's request for state aid to hire a lawyer to challenge a prison's refusal to provide a mattress. The applicant argued financial inability and the need for legal representation under the State Aid Act, while the court noted the applicant had already filed 28 independent complaints that year. The court determined the applicant possessed sufficient legal knowledge and self-representation skills, rendering state aid unnecessary and unjustified.
Regesto Legislator
Generato dall'IARÕS § 7 lõike 1 punkt 1; HKMS § 110 lg 1 p 3; The court may refuse state aid for legal representation if the applicant is capable of defending their own rights, as financial status alone does not justify aid when the applicant demonstrates competence.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-23-1860 Määruse tegemise aeg ja koht
22. august 2023, Tartu Kohtuasi X riigi õigusabi taotlus Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X esitas 20. augustil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ning riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise. Taotleja märgib, et soovib saada riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt vajab taotleja seoses kroonilise valusündroomiga seljas sobivat madratsit, kuid vangla jättis tema 13. juulil 2023. a esitatud taotluse madratsi väljastamiseks rahuldamata. Taotleja soovib saada advokaati, et vaidlustada vangla keeldumist talle madratsi väljastamisel.
KOHTU SEISUKOHT
2. Taotleja soovib taotlusest nähtuvalt riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et vaidlustada Viru Vangla keeldumist taotlejale sobiva madratsi väljastamisest. Taotleja eesmärk on, et vangla väljastaks talle sobiva madratsi. Ta soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist, et vaidlustada Viru Vangla tegevust kohtueelses menetluses ja halduskohtumenetluses, st riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktide 5 ja 6 tähenduses.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS
3-23-1860
§ 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
4. Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava riigi õigusabi taotluse, milles on selgelt välja toodud asjaolud ning millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Taotluse kohaselt on taotleja esitanud 13. juulil 2023 vanglale taotluse madratsi väljastamiseks, mis on jäetud rahuldamata.
Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimiskui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada taotleja õiguste kaitse. Ka halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebuses võibki oma sõnadega selgitada, miks vangla tegevusega ei nõustuta. Kohtul puudub põhjus arvata, et taotleja ei suudaks oma õigusi kohtueelses menetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda. Kohtute infosüsteemist nähtub, et X on korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse (ainuüksi käesoleval aastal on taotleja suutnud esitada Tartu Halduskohtule 28 kaebust või muud taotlust), mis kinnitab kohtu hinnangut taotleja võimekuse kohta ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et taotleja puhul ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
6. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe kohtunik