Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-21-7546/19 Generato dall'IA

Estonian Supreme Court dismisses appeal; minor delay in notifying judge does not invalidate asset seizure order.

Numero d'incarto 1-21-7546/19
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The Supreme Court of Estonia dismissed the defendant's appeal against a lower court's order allowing the seizure of assets. The defense argued that the prosecutor failed to notify the investigating judge of the seizure within the mandatory 24-hour window required by law. The court ruled that while the prosecutor did notify the judge late, the judge acted promptly and the delay did not render the seizure order unlawful or arbitrary under the Criminal Procedure Code.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KrMS § 142 lg 3; KrMS § 339 lg 2: A minor delay in notifying the investigating judge of an asset seizure does not render the seizure order unlawful if the judge acts promptly and the seizure is based on justified suspicion.

Parole chiave

Generato dall'IA
asset seizure investigating judge notification delay Criminal Procedure Code arbitrary seizure justified suspicion procedural timeline sorveglianza delle relazioni bancarie

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
Criminal Procedure Code § 142 para 3
Criminal Procedure Code § 339 para 2
Criminal Procedure Code § 171 para 1
Criminal Procedure Code § 361 para 1 point 1

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Supreme Court Criminal Collegium Ruling 1-21-4394/35 dated 1 February 2022
Supreme Court Criminal Collegium Ruling 3-1-1-91-14 dated 19 January 2015
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-21-7546 Otsuse kuupäev

16. juuni 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi Kahtlustatav A. Ž. vara arestimine edasilükkamatul juhul prokuratuuri määruse alusel KarS § 832 lg 1 ja § 84 lg 1 kohaldamise tagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2022. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. Ž. kaitsja vandeadvokaat Ilja Sipari, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri abiprokurör Janar Pilve Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

18. mai 2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2022. a määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur arestis 5. novembril 2021 karistusseadustiku (KarS) § 832 lg 1 ja § 84 lg 1 kohaldamise tagamiseks KarS § 213 lg 2 p-de 3 ja 4, § 394 lg 2 p 3 ning § 298 lg 1 tunnustele vastavate kuritegude toimepanemises kahtlustatava A. Ž. vara (välisriikides asuvate pankade kontodel oleva raha). Määrus edastati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 3 alusel samal päeval kell 17.24 Harju Maakohtule arestimise lubatavaks tunnistamise otsustamiseks.

2. Harju Maakohtu 10. novembri 2021. a määrusega tunnistati A. Ž. vara arestimine KarS § 832 lg 1 ja § 84 lg 1 alusel laiendatud konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks lubatavaks.

3. Maakohtu määruse vaidlustas kahtlustatava kaitsja, osutades, et KrMS § 142 lg 3 kohaselt tuleb vara arestimisest eeluurimiskohtunikule teatada arestimisest alates 24 tunni jooksul. Maakohtu määruse kohaselt teavitas prokuratuur 5. novembril 2021. a asetleidnud arestimisest eeluurimiskohtunikku alles 8. novembril 2021 kell 08.12. Tunnistades KrMS § 142 lg 3 alusel lubatavaks vara arestimise, millest prokuratuur teavitas kohut enam kui 62 tunni pikkuse hilinemisega, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kaitsja taotles maakohtu määruse tühistamist ja vara vabastamist aresti alt.

1-21-7546

2(3)

4. Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2022. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastas, et prokuratuur edastas 5. novembri 2021. a määruse maakohtule samal päeval kell 17.24. Kuivõrd teave vara arestimisest saabus kohtusse reedel pärast tööpäeva lõppu, sai eeluurimiskohtunik arestimisest teada alles esmaspäeva, 8. novembri 2021. a hommikul kell 08.12, mil asi kohtute infosüsteemis konkreetsele kohtunikule määrati. Kuna eeluurimiskohtunik tegi vara arestimiseks loa andmise määruse 10. novembril kell 16.34, s.o vähem kui 72 tundi pärast arestimisest teadasaamist, järeldas ringkonnakohus, et nii prokuratuur kui ka eeluurimiskohtunik tegutsesid viivitamatult. Ometi tuli seaduse nõuete täitmiseks otsustada vara arestimise lubatavus hiljemalt 8. novembril. Kuna teave arestimise kohta saabus kohtusse pärast töönädala lõppu, siis lükkus otsustamine mõned päevad edasi, kuid see ei toonud kaasa menetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kahtlustatava kaitsja, kes taotleb nii maakui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kaitsja hinnangul ei ole kohtusse saabunud taotluse kohtute infosüsteemis registreerimise aeg KrMS § 142 lg-s 3 sätestatud tähtaja kulgemise arvestamisel üldse tähtis. Prokuratuur teavitas kohut arestimisest 5. novembril 2021 kell 17.24, millest lähtuvalt tulnuks arestimiseks loa andmine otsustada järgneva 72 tunni jooksul ehk hiljemalt 8. novembril 2021 kell 17.24. Tunnistades arestimise lubatavaks pärast selle tähtaja saabumist, rikkusid kohtud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

6. Prokuratuur nendib vastuses, et maakohus tunnistas vara aresti lubatavaks tõesti pärast KrMS § 142 lg-s 3 märgitud tähtaja möödumist, kuid tegemist ei ole kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegiumi hinnangul väärib tähelepanu määruskaebuse väide, et maakohus andis vara arestimiseks loa KrMS § 142 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes.

8. Kaitsja kaebuse lahendamine eeldab vastamist küsimusele, millisel hetkel saab eeluurimiskohtunik KrMS § 142 lg 3 tähenduses prokuratuuri teostatud vara arestimisest teada ja hakkab kulgema kohtule antud 72 tunni pikkune tähtaeg selle lubatavuse otsustamiseks. Praegusel juhul teavitas prokuratuur Harju Maakohut vara arestimisest reedel, 5. novembril 2021 kell 17.24. Ringkonnakohus tõdes, et kuigi seaduse nõuete täitmiseks pidanuks eeluurimiskohtunik otsustama vara arestimise lubatavuse üle hiljemalt 8. novembril, sai ta arestimisest teada siiski alles 8. novembri hommikul kell 08.12, mil kriminaalasi kohtute infosüsteemis konkreetsele kohtunikule määrati. Kuna prokuratuur ja eeluurimiskohtunik tegutsesid viivituseta ja A. Ž. õigusi ei rikutud, ei tule menetlustähtaja rikkumist lugeda praeguses asjas oluliseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

9. Seoses ringkonnakohtu nende mõneti vastuoluliste seisukohtadega märgib kolleegium järgmist. KrMS § 142 lg 3 näeb ette erandi üldisest vara arestimise korrast – edasilükkamatul juhul võib vara arestida prokuratuuri, mitte kohtu määruse alusel, kuid ajutiselt kohtu loata toimuv põhiõiguse riive tuleb hiljemalt 24 tunni jooksul allutada kohtulikule kontrollile, mille käigus otsustab eeluurimiskohtunik viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 72 tundi pärast arestimisest teadasaamist, kas anda arestiks luba või sellest keelduda. Grammatiline tõlgendus, mis seob KrMS § 142 lg-s 3 kohtule antud tähtaja kulgemise alguse konkreetse eeluurimiskohtuniku arestimisest teadasaamisega, ei tagaks põhiõiguste riive tõhusat ja viivituseta kohtulikku kontrolli. Enamgi veel, see võiks tuua kaasa olukordi, kus põhiõiguste riive võib kohtuliku

1-21-7546

3(3) kontrollita kesta sisuliselt tähtajatult (nt kohtuasjade ümberjagamise korral). Kolleegiumi hinnangul on KrMS § 142 lg 3 eesmärgi ja põhiõiguste kaitsega enim kooskõlas tõlgendus, mis seob eeluurimiskohtuniku vara arestimisest teadasaamise prokuratuuri vastavasisulise teate kohtusse jõudmisega. Praegusel juhul sai maakohus prokuratuuri teate vara arestimise kohta reedel, 5. novembril 2021 kell 17.24. Kuivõrd KrMS § 171 lg 1 kohaselt ei arvata tähtaja arvutamisel selle hulka tundi, millest loetakse tähtaja algust, hakkas kohtule (eeluurimiskohtunikule) antud 72 tunni pikkune tähtaeg vara arestimise lubatavuse otsustamiseks seega kulgema samal kuupäeval kell 18.00 ja lõppes esmaspäeval, 8. novembril 2021 kell 18.00. Eeltoodust johtuvalt nõustub kolleegium kaitsjaga, et andes vara arestimiseks loa kolmapäeval,

10. novembril 2021 kell 16.34, ületas maakohus seaduses sätestatud tähtaega.

10. Samas ei jaga kolleegium kaitsja seisukohta, et juba vara arestimiseks loa andmise tähtaja ületamine toob alati kaasa maakohtu määruse õigusvastasuse (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. veebruari 2022. a määrus nr 1-21-4394/35, p 15). Maakohtu rikkumine ei väära kohtute järeldust, et A. Ž. suhtes esineb nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vara arestimise alus. Maakohus hindas nii arestimise kui ka arestimismenetluse KrMS § 142 lg 3 alusel läbiviimise põhjendatust. Nõustumisväärne on samuti ringkonnakohtu seisukoht, et eeluurimiskohtunik ei viivitanud põhjendamatult vara arestimise lubatavuse üle otsustamisega. Seega leidis ringkonnakohus põhjendatult, et menetlustähtaja ületamine ei toonud endaga kaasa KrMS § 339 lg 2 mõttes ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtumäärust.

11. Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks märgib kolleegium veel lühidalt järgmist. KrMS § 142 lg 3 järgi on vara arestimine prokuratuuri määruse alusel lubatav ainult edasilükkamatul juhul. Kolleegium kordab kohtupraktikas väljendatud seisukohta, mille kohaselt tähendab edasilükkamatu juhtum KrMS § 142 lg 3 kontekstis erandolukorda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-91-14, p. 9.1). Eeltoodu tähendab, et hinnates tagantjärele prokuratuuri määruse alusel vara arestimise lubatavust, peab kohus tuvastama esmalt need erandlikud asjaolud, mis tingisid kõrvalekalde vara arestimise tavapärasest korrast. Alles seejärel saab kohus asuda kontrollima arestimise eeldusi ja põhjendatust. Kolleegium rõhutab seejuures, et kontroll vara arestimise põhjendatuse üle peab olema sisuline. Võttes arvesse vara arestimise lubatavuse hindamiseks võimaldatud aja piiratust, tuleneb sellest ühtlasi, et prokuratuur peab ka mahukate kriminaalasjade puhul suutma esitada oma määruse ja sellele lisatud materjali eeluurimiskohtunikule sellisel kujul ja sellise arvestusega, et viimasel oleks hiljemalt 72 tunni jooksul võimalik lahendada küsimus arestimise lubamisest sisuliselt (vt ka viidatud määrus nr 1-21-4394/35, p 13).

12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2022. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)