Riigikohtu jättis läbi vaatamata määruskaebuse, kuna kaebaja ei esitanud kaebust advokaadi vahendusel.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Supreme Court dismissed S.H.'s application to revoke a district court order and declare a criminal procedure statute unconstitutional. S.H. argued that the requirement to use a lawyer for certain appeals violated constitutional rights, but the court found he lacked standing to file such a complaint without legal representation. Consequently, the court ruled that the statutory restriction on filing appeals without an advocate ensures better protection of individual rights and is therefore valid.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKriminaalmenetluse seadustiku § 384 lg 2 ja § 344 lg 3; § 350 lg 2 p-st 2: Riigikohtul on kohustus jätta läbi vaatamata ja tagastada määruskaebus, kui kaebuse on esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust, ning piirangud kaebuse esitamisele advokaadi vahendusel tagavad isiku õiguste parema kaitse.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
MÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-84-05
Määruse tegemise koht ja
kuupäev
Tartu, 30. august 2005. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott
Järvesaar
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 7. juuni 2005. a
määrus kohtuasjas nr 2-1-172/2005, millega jäeti
läbi vaatamata S.H. kaebus Riigiprokuratuuri
31. jaanuari 2005. a määruse peale
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.H., määruskaebus
Asja menetlemise kuupäev
10. august 2005. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta S.H. määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 7. juuni 2005. a määruse peale läbi
vaatamata ja tagastada S.H-le.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Riigiprokuratuuri 31. jaanuari 2005. a määruse kohaselt alustati 26. jaanuaril 2004. a kriminaalmenetlust
KarS § 199 lg 1 tunnustel selles, et P talu maade tagastamisel S.H-le selgus, et tagastataval kinnistul on
toime pandud ebaseaduslik metsaraie ning varastatud metsamaterjal. 23. septembril 2004. a lõpetati asjas
menetlus S külas toimepandud metsaraie osas. S.H. pidas menetluse lõpetamist põhjendamatuks ja esitas
selle kohta kaebuse Riigiprokuratuurile. Riigiprokurör Jaan Naaberi 31. jaanuari 2005. a määrusega jäeti
S.H. kaebus rahuldamata ja määruse lõpposas selgitati talle, et sellega mittenõustumisel on kaebuse esitajal
õigus esitada KrMS § 208 lg 1 alusel kaebus ringkonnakohtule advokaadi vahendusel.
2. S.H. esitas Riigiprokuratuuri kõnealuse määruse peale Tartu Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotles
määruse tühistamist ja KrMS § 208 lg 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamist.
3. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 7. juuni 2005. a määrusega jäeti S.H. kaebus läbi vaatamata, sest S.H. ei
esitanud kaebust advokaadi vahendusel, vaid tegi seda ise. Ringkonnakohus ei nõustunud ka kaebuse
väitega, et KrMS § 208 lg 1 rikub isiku õigust tõhusale kohtumenetlusele, vaid leidis, et kvalifitseeritud
õigusabi kasutamise nõue tagab isiku õiguste parema kaitse.
4. S.H. esitas ringkonnakohtu 7. juuni 2005. a määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb
ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et KrMS § 208 lg-s 1 toodud piirang kaebuse
esitamise õigusest üksnes advokaadi vahendusel on vastuolus põhiseadusega ja taotleb selle põhiseaduse
vastaseks tunnistamist.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kohtumenetluses toimub kohtumääruse vaidlustamine
määruskaebe korras. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 384 lg 2 ja § 344 lg 3 kohaselt
saavad Riigikohtusse määruskaebuse esitada prokuratuur, advokaadist kaitsja, teine kohtumenetluse pool
advokaadi vahendusel ja menetlusväline isik advokaadi vahendusel, kui ringkonnakohtu määrusega on
piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. S.H. selliseks isikuks ei ole.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 350 lg 2 p-st 2 tuleneb Riigikohtu kohustus jätta kaebus läbi vaatamata ja
tagastada see, kui kaebuse on esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust.
6. Seoses S.H. taotlusega tunnistada KrMS § 208 lg 1 põhiseaduse vastaseks, kordab
kriminaalkolleegium 6. juunil 2005. a kohtuasjas nr
3-1-1-56-05 tehtud määruses väljendatud seisukohta, mille kohaselt on sellise taotluse esitamine kohtuasja
lahendamise ehk kõnealusel juhul kaebemenetluse käigus võimalik, kuid seda taotlust saab kohus lahendada
vaid juhul, kui see on tekkinud kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamisel advokaadi vahendusel esitatud
kaebuse alusel.
7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 350 lg 2 p-st 2 jätab Riigikohtu
kriminaalkolleegium S.H. määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab S.H-le.
Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar