3-1-1-84-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-84-03

Otsuse kuupäev

17. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott

Järvesaar

Kohtuasi

S.A. süüdistusasi KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 195 lg 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

18. märtsi 2003. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.A. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

3. juuni 2003. a

Istungil osalenud isikud

S.A. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2003. a kohtuotsus S.A. süüdistusasjas

muutmata.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 17. detsembri 2002. a otsusega tunnistati S.A. süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 195 lg 2 järgi

ning talle mõisteti karistuseks vastavalt viis kuud ja kuus kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem

karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel KrK

§ 41 sätteid kohaldades suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04. aprilli 2001. aasta otsusega

mõistetud ärakandmata nelja kuu pikkuse vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks

liitkaristuseks mõisteti S.A-le kaheksa kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati kaheksakuuline vangistus

üldkasuliku tööga selliselt, et ühele vangistuse päevale vastab neli tundi üldkasulikku tööd, s.o kokku

üheksasada kuuskümmend tundi tähtajaga 24 kuud, s.o kuni 17. detsembrini 2004. a, millise aja jooksul S.A.

kohustati järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti riigiprokurör, kes palus tühistada maakohtu otsuse S.A-

le mõistetud kaheksakuulise vangistuse asendamise osas üldkasuliku tööga ja saata S.A. talle mõistetud

karistust kandma.

3. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2003. a kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu

17. detsembri 2002. a otsus KarS § 69 alusel S.A. ärakandmisele kuuluva liitkaristuse asendamises

üldkasuliku tööga.

3.1. Ringkonnakohus märkis, et S.A. pani kuriteod toime katseajal. KrK § 47 lg 7 kohaselt, kui

süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega,

mõistab kohus talle karistuse vastavalt KrK §-le 41, see tähendab, liidab karistused kas täielikult või

osaliselt. Kuna S.A. rikkus KrK § 47 lg 1 kehtestatud tingimust, millisel juhul karistust täitmisele ei pöörata,

tulnuks talle Tartu Maakohtu 4. aprilli 2001. a otsusega mõistetud neljakuuline karistus, liidetuna osaliselt

või täielikult uue, kuuekuulise karistusega, pöörata täitmisele. Sama põhimõtte on kehtestanud ka KarS §-d

73 ja 74.

Ringkonnakohus osutas, et KarS §-d 73 lg 5 ja 74 lg 6 lubavad kohtul kaaluda, kas pöörata karistust

täitmisele või mitte, üksnes juhul, kui katseajal on ettevaatamatusest toime pandud uus kuritegu, mille eest

mõistetakse karistuseks vangistus. Kuid ka sellises olukorras pole kohtule antud õigust karistuse

asendamiseks. Karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on võimaldada süüdimõistetul teatud tingimustel

vältida karistuse reaalse kandmisega kaasnevaid kahjulikke tagajärgi. Kui süüdimõistetu neid tingimusi ei

täida (näiteks paneb toime uue tahtliku kuriteo), siis nõuavad juba õiguskorra kaitsmise huvid, et selline isik

peab arvestama karistusega kaasnevate kahjulike tagajärgedega. Eelnevast tulenevalt ei ole karistusest

tingimisi vabastamise eesmärki võimalik saavutada, kui katseaja kestel toimepandud tahtliku kuriteo

toimepanemise tulemusena mõistetud liitkaristus asendatakse üldkasuliku tööga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse S.A. kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel, kes palus

tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2003. a otsuse S.A-le mõistetud karistuse

osas ja jätta jõusse Tartu Maakohtu 17. detsembri 2002. a otsusega mõistetud karistus.

Kaitsja leiab, et tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 ja KarSRS §-st 3 kohaldas Tartu Maakohus 17. detsembri 2002. a

otsuses karistuse mõistmisel õigesti KarS § 69 sätteid. Seda seisukohta kinnitab kaitsja arvates juba KarS

§ 69 eesmärk - vähendada vangistuse kui kõige kahjulikuma karistusliigi osa riigi karistuspoliitikas; samuti

asjaolu, et üldkasuliku töö kohaldamise alused sätestatakse seaduses formaalselt. Karistusõiguse teoorias

rõhutatakse vajadust kaaluda üldkasuliku töö kohaldamist alla üheaastase vangistuse korral. Kaitsja märgib,

et S.A. on andnud nõusoleku kohaldada tema suhtes üldkasulikku tööd. S.A. suhtes tuleks kohaldada

asenduskaristusena üldkasulikku tööd ka sellepärast, et ta saaks jätkata oma õpinguid X-ülikoolis ja

töötamist. Üldkasuliku töö kohaldamine pole käesoleval juhul välistatud ka seetõttu, et S.A. pole toime

pannud seksuaalkuritegu ega vägivallakuritegu. Kaitsja leiab veel, et tulenevalt KarS §-st 69 ei tohi

üldkasuliku töö kohaldamisest loobumise aluseks olla isiku varasem kriminaalkaristus.

5. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde, prokurör vaidles sellele vastu. Prokurör leidis, et

ringkonnakohtu otsus on õige ning selle tühistamiseks alust ei ole.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

7. Riigikohus märgib, et üldkasulik töö on vangistuse alternatiiviks ja tähendab sisuliselt isiku vabaduse

ulatuslikku piiramist. Üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja

tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse asendamisel üldkasuliku

tööga tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Samas ei tähenda

eeltoodu, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimalused oleksid piiramatud.

Vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks tulenevad esmased raamid KarS § 69 lg-st 1, mille kohaselt saab

üldkasuliku tööga asendada vaid kuni kaheaastast vangistust ja selle kohaldamiseks on vajalik süüdimõistetu

nõusolek. Kuid arvestada tuleb ka teisi seaduses sätestatud piiranguid. Üheks selliseks piiranguks on

vangistusest tingimisi vabastatud isiku poolt katseajal tahtliku kuriteo toimepanemine. KarS § 73 lg 4

sätestab, et isikule mõistetud karistus, millest ta KarS § 73 lg 1 alusel on vabastatud, pööratakse täitmisele,

kui ta paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo. KarS § 74 lg 5 kohaselt pööratakse täitmisele isikule

mõistetud karistus, millest ta KarS § 74 lg 1 alusel on vabastatud, kui ta paneb katseajal toime uue tahtliku

kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Karistuse täitmisele pööramisel tuleb asuda reaalselt ellu

viima kohtuotsuse resolutiivosas sisalduvat ning järelikult ei saa enam tõusetuda küsimust karistuse

asendamisest.

Kohus, kes mõistab isikule liitkaristust kohtuotsuste või kuritegude kogumi eest, ei saa talle liidetava

karistusega mõistetud vangistust (nii tingimisi kui reaalset) asendada üldkasuliku tööga ka seetõttu, et sellega

muudetaks teise kohtu seadusjõus lahendit, millest tuleneb, et uue tahtliku kuriteo toimepanemine tähendab

süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramist.

8. Kaitsja väite osas, et kuna Karistusseadustik näeb erinevalt Kriminaalkoodeksist ette võimaluse asendada

vangistuse üldkasuliku tööga, siis on käesoleval juhul Karistusseadustik Kriminaalkoodeksiga võrreldes isiku

olukorda leevendav seadus, märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. Kriminaalkoodeksi § 47 lg 7

sätestas, et kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse

vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt KrK § 41 sätetele. Selle sätte selgituseks on

Riigikohus D kaasuses märkinud, et "tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel pani toime uue

tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vabadusekaotusega, ei saa teistkordselt rakendada vabadusekaotuse

tingimuslikku mittekohaldamist" (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 1996. a otsus kriminaalasjas

nr 3-1-1-49-96, RT III 1996, 16, 226). Analoogilise regulatsiooni kehtestavad KarS § 73 lg 4 ja § 74 lg 5.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2003. a kohtuotsuse muutmata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar