1-07-6487\10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07- 6487 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tõlk Maaria Rei Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

17. november 2008.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Dmitri Barõsnikovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 5; 200 lg

2 p 7 ja 202 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 08. juuli 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Dmitri Barõsnikov Prokurör Evelin Ansip Süüdistatav Dmitri Barõšnikov

sünd 26.04.1974.a Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxx xx-xx või xx-xx xxxxxxxxx, töötu, varem kohtu poolt karistatud kaheksal korral, viimati14.02.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 kuulise vangistusega, mis asendatud üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks

Kaitsja Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 08. juuli 2008.a otsus D. Barõsnikovi suhtes sisuliselt muutmata. Täpsustada otsuse resolutsiooni ning lugeda KarS § 65 lg 1 alusel D. Barõsnikovile mõistetud vangistus 3 kuud ja 10 päeva kaetuks talle KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud 3 aasta ja 2 kuulise vangistusega. Lõplikuks liitkaristuseks mõista D. Barõsnikovile 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Barõsnikov tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ja karistati 5 kuulise vangistusega, KarS § 202 lg 1 järgi 2 kuulise vangistusega, KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud ja 10 päeva vangistust. 13.03.2008.a toimepandud kuriteo eest mõisteti D. Barõšnikovile KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida lühimenetluse tõttu ühe kolmandiku võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Seda karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise, 14.02.2007.a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (6 kuud vangistust) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse alguseks loeti 15.03.2008.a

2.1 D. Barõsnikov, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, tunnistati KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi süüdi kolmes varguses: Saanud S. V. Tallinnas XXXXXXXX XX-XX korteri võtmed, ajavahemikul 02-05.02.2007.a omaniku äraolekul varastas sealt S. V. vara kokku 8500 krooni väärtuses;

07.03.2007.a kella 9 ajal, viibides XXXXXXXX XX-XX korteris, võttis S. V. juuresolekul seifist smaragdide ja briljantidega kuldsõrmuse, kõrvarõngad, kuldripatsi ning safiiride ja briljantidega sõrmuse kokku 17 750 krooni väärtuses ja lahkus nendega korterist;

13.03.2008.a võttis vaba juurdepääsu teel Tallinnas XXXXXXXX XX-XXX korterist A. Š. sülearvuti 19 900 krooni väärtuses.

2.2 KarS § 202 lg 1 järgi tunnistati ta süüdi selles, et 08.02.2007.a, saanud Tallinnas XXXXXX XX maja juures S. K. mobiiltelefoni 2 070 krooni väärtuses ning olles teadlik, et telefon on hõivatud J. M., müüs selle S. K. ettepanekul pandimajja.

2.3 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi tunnistati ta süüdi selles, et tegutsedes ühiselt kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga, 17.07.2007.a kella 15.30 ajal tungis Tallinnas Hobujaama trammipeatuse juures võõra vallasasja omastamise eesmärgil kallale R. T., hoides teda kätest kinni ja sobrades läbi tema taskud, võttis pükste taskust mobiiltelefoni 1690 krooni väärtuses ning lõi seejärel kannatanut selja ja kõhu piirkonda.

APELLATSIOONI SISU

3. Dmitri Barõšnikov taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja enda õigeksmõistmist KarS §

200 lg 2 p 7 järgi, kuivõrd ta ei ole seda kuritegu toime pannud.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

4. Prokurör leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust, otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon Tuleb jätta rahuldamata.

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid KarS § 200 lg 2 p 7 järgi õigeksmõistva otsuse tegemist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on alusetu ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust, otsuse reolutsiooni tuleb aga täpsustada D. Barõsnikovile mõistetud liitkaristuste osas.

5.1 Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on D. Barõšnikovi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi süüdi mõistes kõiki tõendeid analüüsinud, asetanud erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti ning neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt hinnanud, nagu seda nõuab KrMS §-s 61 lg-s 2 sätestatu (kohtuotsuse lk 5-8). Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ning lähtudes KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatust ei pea nende kordamist vajalikuks, märgib üksnes järgmist.

5.2 D. Barõšnikov esitab oma röövimise toimepanemist eitava väite kinnituseks üksnes asjaolu, et olles varem korduvalt süüdi mõistetud ja karistatud, on ta alati ka oma süüd tunnistanud. Kohtukolleegium on seisukohal, et esitatu ei kummuta mingilgi määral maakohtu poolt tuvastatut. Samuti ei ole alust kahtluse alla seada asjaolu, et kannatanu R. T. on isiku äratundmiseks esitamisel viidanud kindlalt D. Barõšnikovi fotole, kinnitades, et just sellel fotol olev isik pani käe tema vasakusse püksitaskusse, võttis sealt telefoni ja tõukas ta pikali /I kd tl 4- 7/. Kannatanu on selgitanud, et tundis D. Barõsnikovi ära näo, silmade ja juuste järgi. Peale selle peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et KrMS § 81 ei keela foto kasutamist isiku äratundmiseks esitamisel.

Kohtukolleegium on seisukohal, et D. Barõsnikovi poolt apellatsioonis esitatud väide on paljasõnaline ega anna maakohtu järelduste ümberhindamiseks alust.

5.3 Süüdistatavale mõistetud karistuste osas peab aga kohtukolleegium vajalikuks märkida järgmist.

Kohtuotsuse kohaselt on maakohus D. Barõsnikovile esmalt mõistnud karistuse kuritegude eest, mis on toime pandud enne 14.02.2007.a kohtuotsust, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja 202 lg 1 järgi 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Seejärel mõistnud karistuse pärast 14.02.2007.a kohtuotsust toimepandud tegude eest KarS § 199 lg 2 p 4 ja 200 lg 2 p 7 järgi 2 aastata ja 8 kuud vangistust. Seda karistust on maakohus KarS § 65 lg 2 alusel suurendanud eelmise, 14.02.2007.a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (6 kuu) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõistnud 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Esimesena mõistetud liitkaristuse 3 kuud ja 10 päeva jättis maakohus n.ö paralleelselt kulgema.

Kohtukolleegium osundab siinjuures Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-67-07 avaldatud selgitustele, mille kohaselt, kui osa kuritegusid on toime pandud enne süüdimõistvat kohtuotsust (süütegude hiljem tuvastatud kogum) ja osa kuritegudest on toime pandud pärast süüdimõistvat otsust karistusest tingimisi vabastamisel määratud katseajal (kohtuotsuste kogum), siis tuleb liitkaristuste mõistmisel kohaldada nii KarS § 65 lg 1 kui ka § 65 lg 2 sätteid. Käesoleval juhul ongi maakohus viimase, lõpliku liitkaristuse KarS § 65 lg 1 alusel moodustamata jätnud. KarS §

65 lg 1 alusel, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Kuivõrd käesoleva maakohtu otsuse on vaidlustanud üksnes süüdistatav, siis puudub ringkonnakohtul võimalus süüdistatava olukorda mingilgi viisil raskendada. Seetõttu moodustab kohtukolleegium D. Barõsnikovil kandmisele kuuluva lõpliku liitkaristuse kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel.

5.4 Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 08.07.2008.a otsuse sisuliselt muutmata, täpsustab aga kohtuotsuse resolutsiooni, märkides, et KarS § 65 lg 1 alusel on D. Barõsnikovi lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata.

Malle Preimer Meelika Aava Jüri Paap