Court allows early release of recidivist under supervision due to fulfilled rehabilitation goals.
Estonie (EE)
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court granted Arvi Susik's application for early release from prison, ordering him to be placed under criminal care with behavioral control. Although the prosecutor argued that the sentence should run its full term due to the nature of the drug crime, the court found that formal and substantive grounds for release existed. The decision was based on the inmate's demonstrated rehabilitation, stable family support, and the necessity of supervision for a repeat offender.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKarS § 76; KrMS § 432 lg 3: A court may grant early release to a recidivist if rehabilitation goals are met, even if the sentence was imposed at a low level, provided supervision is arranged.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IATexte complet
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.jaanuar 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number
1-07-4 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok, sekretär Merike Kunnus Taotlus ennetähtaegseks karistuse kandmisest vabastamiseks Esitas Tallinna Vangla Arvi Susik,u vabastamiseks. Süüdimõistetu Arvi Susik, süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 08.12.2004.a. otsusega KarS § 183 lg 2 p 2; § 184 lg 2 p 2; § 418 lg 1 järgi. Karistatud vangistusega 3 aastat ja 8 kuud. Karistsuaja algus 09.12.2004.a., lõpp 15.03.2008.a. Prokurör Kristiina Savtšenkova
Vangla esindaja Riina Saarepera RESOLUTSIOON KarS § 76 ja KrMS § 432 lg 3 alusel Tallinna Vangla taotlus Arvi Susik,u vabastamiseks rahuldada. Arvi Susik määrata Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla ühes allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja pikkuseks on ärakandmata karistusaja ulatus tegeliku vabanemise seisuga, kuid mitte vähem kui 1 aasta. A.Susik on katseajal kohustatud täitma KarS § 75-s sätestatud kontrollnõudeid: p 1. elama kohtu määratud alalises elukohas p 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; p 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; p 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; p 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. A.Susik vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile ja A.Susikule.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse teinud kohtule.
Määruse motiivid:
Arvi Susik,u ennetähtaegset vabastamnist toetab kriminaalhooldaja, kuna A.susikul on kindel elukoht, toetav perekond ning motivatsioon oma elukorraldust muuta. Arvestusosakonna õiendist nähtub, et A.Susik on varem 6-l korral kriminaalkorras karistatud, vanglas distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Järelevalveosakonna õiendist nähtuvalt ei ole A.Susikul vanglas distsipliini järgimisega probleeme olnud. Eeldused uute kuritegude mitte toimepanemiseks on olemas, samuti on olemas motivatsioon seaduskuulekask eluks ning toetav perekond. Julgeolekuosakonna õiendist nähtuvalt on kinnipeetav aru saanud vangistuse eesmärkidest ning tema uute kuritegude sooritamise riski võib hinnata suhteliselt madalaks. Sotsiaaltööosakonna õiendist nähtuvalt on A.Susik vanglas oleku ajal töötanud. Ta on mõistnud, et kuriteo toimepanemine on toonud talle vaid kahju vastupidiselt selle toimepanemise ajal loodetule. Suhted lähedastega on kindlasti motiveerivad. Vangistuse ajal on A.Susik näidanud üles head suhtumist töösse. Psühholoogi hinnangul kahetseb A.Susik toimepandud kuritegu. Ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea kohanemisvõimega. Mõtleb ja tegutseb iseseisvalt.. On olemas toetav sotsiaalne võrgustik. Vabal ajal tegeleb spordiga, töötab, on osalenud sotsiaalprogrammides. On käinud lühiajalistel väljasõitudel. Taaskohanemine vabadusega ei tohiks valmistada raskusi. A.Susik tunnistab oma vigu, väljendab motivatsiooni vabaduses edaspidi seaduskuulekalt elada.
Prokurör ei toeta vangla taotlust, kuna talle on mõistetud alammäärale lähedane karistus narkokuriteo eest. On vajalik selle karistuse lõpuni kandmine eelkõige karistuse eesmärkidest lähtuvalt.
Kohus leiab, et A.Susiku ennetähtaegseks vabanemiseks esinevad nii formaalsed kui sisulised alused. Kohus nõustub A.Susiku enda väitega, et tema on vangistusaja jooksul teinud kõik endast oleneva, et naasta oma pere ja lähedaste juurde ja jätkata edaspidi seaduskuulekat elu. Kohus leiab, et karistuse minimaalmäärale lähedases määras karistuse mõistmine iseenesest ei välista isiku ennetähtaegset vabanemist. Taolise karistuse määramisel arvestas kohus eelkõige isiku süüd. A.Susikule kui varem korduvalt karistatud isikule on tingimata vajalik kriminaalhoolduslik järelevalve, mida karistuse täielikul ärakandmisel ei ole võimalik teostada. Vangla poolt taotlusele lisatud materjalidest võib teha järelduse, et karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud ja jätkuv vangistuses viibimise korral võib A.Susikul kaduda motivatsioon edaspidiseks toimetulekuks.
Anne Ennok täitmiskohtunik