Court convicts defendant of drunk driving recidivism, reducing sentence by one-third and substituting prison with community service.

1 06 6885 - -

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. septembril 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1 06

- - ) 6885 (06231400480

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Vilja Liik

Kriminaalasi S.K

süüdistus KarS § järgi

lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav S.K - isikukood

XXXXXXXXX, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab elektrikuna Ensto- - Ensek AS s; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

vandeadvokaat Veljo Viilol

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada S.K KarS § järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada 2 kuud (60 päeva) vangistust üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, siis on mõistetavaks karistuseks 120 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus ÜKT tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud.

ÜKT tegemise ajal on S.K allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta S.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.

2. Välja mõista

S.K-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber

2800049777) –

s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 581,20 kr (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. S.K isikuna, keda 24.01.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 10 200 krooni, ajal kui karistatus oli kustumata, uuesti 19. aprillil 2006.a. kella 17.00 ajal Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee 13.kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit MB 260 E registrimärgiga 676 ARC.

Sellega pani S.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav S.K tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused. S.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega:

- väärteoprotokolli ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 19.04.06.a. (tl. 8, 10); S.K 1 liitris väljahingatavas õhus oli 1,06 mg alkoholi, mis joobe määramise korra kohaselt on keskmine alkoholijoove;

- ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 24.01.2006.a., millest nähtub, et tegemist on isikuga keda joobes juhtimise eest on juba varem karistatud (tl. 7);

- väljavõttega karistusregistrist (tl.13) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.14);

- tunnistaja Margo Väina ütlustega kohtueelses menetluses (tl.9);

- samuti kahtlustatava S.K

enda ütlustega kohtueelses menetluses, kus ta kinnitab, et enne rooli istumist oli ta veini joonud

14 15 (tl. - ).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et S.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus S.K süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et S.K pole võimalik karistada rahalise karistusega. Varem mõistetud rahatrahv pole olnud küllaldaseks abinõuks, et ära hoida uue samaliigilise süüteo toimepanemist.

Mõistes S.K-le põhikaristusena aga vangistust, peab kohus aga otstarbekohaseks asendada see üldkasuliku tööga. G. Kamalejev on füüsiliselt ja vaimselt terve, töövõimeline isik ning nõusoleku ÜKT tegemiseks andis ta kohtuistungil.

Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada S.K suhtes lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Ta on kahel korral istunud rooli joobeseisundis ning ohtu seadnud nii enda kui kaasliiklejate eluja tervise. See on kohtu arvates üks raskematest LE nõuete rikkumisest ning suure ühiskonnaohtlikkusega tegu. Lisakaristuse kohaldamata jätmine ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Samas on ta pikaajalise juhistaaži jooksul LE nõudeid rikkunud kahel korral ning lisakaristuse võib talle mõista sanktsiooni alammäära piires.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS § d 238, 311 – 313. -

Kohtunik