Legislator Jurisprudence & Législation
DE FR IT EN
Analyser dans Legislator
1-05-829\5 ECLI:EE:VRK:2006:1.05.829.10123 Généré par l'IA

Court dismisses appeal against child abuse conviction, rejecting late confession as mitigating factor.

Numéro de cause 1-05-829\5
Autorité / Tribunal
Juridiction Estonie (EE)
Date de la décision
Issue du litige Rejeté (Dismissed)
Ouvrir la source officielle Version Markdown lisible par machine (.md)

Synthèse Legislator

Généré par l'IA

The District Court of Viru upheld the first-instance conviction for child abuse and rejected the defendant's appeal. The defendant argued that his late confession and genuine remorse should have mitigated the sentence, but the court found the confession occurred only after police awareness of the incident. Consequently, the court affirmed the original nine-month prison term reduced to six months and the subsequent one-year term for committing a new crime during probation, totaling one year and two months.

Regeste Legislator

Généré par l'IA

Kriminaalmenetluse seadustiku § 342 lg 3 p 1; Karistusseadustiku § 56 lg 2: A late confession to authorities does not constitute a mitigating circumstance if the perpetrator becomes aware of the crime only after law enforcement officials have already become aware of it.

Mots-clés

Généré par l'IA
child abuse conviction late confession mitigation probation violation combined punishment appeal dismissal soustraction d'énergie cas de rigueur personnel traumatisme cervical

Dispositions légales citées

Généré par l'IA
Kriminaalmenetluse seadustiku § 342 lg 3 p 1
Kriminaalmenetluse seadustiku § 343 lg 2
Kriminaalmenetluse seadustiku § 345 lg 1
Kriminaalmenetluse seadustiku § 345 lg 2
Karistusseadustiku § 56 lg 2
8.2.Karistusseadustiku § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
Karistusseadustiku § 121
süüdistuses Karistusseadustiku § 121 järgi.
Karistusseadustiku § 65 lg 2
Karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 18.mai
Karistusseadustiku § 68 lg 1
Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus alates 13.juuli 2005-15.jaanuar 2005.a.
Généré par l'IA
1-10-17353/4
Court convicts defendant of assault under summary procedure, reducing state costs by half and applying probation.
1-12-2285/18
Court convicted defendant of theft, reduced sentence by one-third, and ordered restitution to victims.
1-06-8095\1
Defendant found guilty of theft and ordered to pay state costs and legal aid fees.
1-12-3022/5
Court convicts defendant of theft, merges sentences, orders partial cost reimbursement, and revokes residence ban.
1-08-7367/4
Court convicts defendant in plea agreement, imposes community service and behavior control.

Vous souhaitez savoir comment cet arrêt s'applique à votre dossier ?

Analysez cette décision avec la législation fédérale, le droit cantonal, la doctrine et la jurisprudence subséquente dans Legislator AI.

Ouvrir dans Legislator →

Texte complet

1-05-829

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.märts 2006. a Jõhvi Kriminaalasja number 1-05-829 (05233001577) Kohtukoosseis

eesistuja Mihhail Komt atnikov, liikmed Eeva Levina ja  Vladimir Rozalka. Kohtuistungi sekretär Kristina Männik Kriminaalasi

Süüdistatava R.F-i

süüdistuses Karistusseadustiku § 121 järgi. Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.jaanuari 2006.a. kohtuotsus, kriminaalasjas nr 1-05-829. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav R.F; apellatsioon Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna ringkonnaprokurör Anneli Pärt Süüdistatav

R.F

(R.F Victor) töötu, 8 (kaheksa)-

klassi haridusega. Varem kohtulikult karistatud 18.mai 2005.a. Narva Linnakohtu poolt Karistusseadustiku § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi 6 (kuue)-kuulise vangistusega katseajaga 2

(kaks) aastat. Kaitsja Vladimir Rogulski (määratud korras) RESOLUTSIOON :

1.Viru Maakohtu 16.jaanuari 2006.a. kohtuostus R.F-i süüdistusasjas Karistusseadustiku § 121 järgi jätta muutmata, süüdistatava R.F-i apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kohtuotsus tehakse teatavaks 22.märtsil 2006.a. ringkonnakohtu kantselei kaudu. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.jaanuari 2006.a. otsusega tunnistati R.F süüdi Karistusseadustiku § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 9 (üheksa) kuud vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.

1-05-829

(4)

Karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 18.mai

2005.a. kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust.

Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus alates 13.juuli 2005-15.jaanuar 2005.a. (s.o. 6 kuud ja 3 päeva). Kandmisele kuulub karistus 5 (viis) kuud ja

27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaja alguseks arvestati 16.jaanuar 2006.a.

2.R.F-i süüdistatakse selles, et elades koos elukaaslasega Jelena Skassõrskajaga ja alaealise tütre Irina Skassõrskajaga, sünd.XXX , aadressil Energia 4-113, Narva, ei saanud hakkama vanemakohustustega laste kasvatamisel ja olles 13.juulil 2005.a. kella 19.00 eelnimetatud aadressil, lõi oma 7-kuusele tütrele Irinale käega vastu nägu, samuti viskas teda pudelikesega, mis oli täidetud kuuma herkulopudruga, tekitades talle hulgaliselt verevalumeid näol, silma all, ninatiival ja huultel, mille tagajärjel kannatanu oli haiglaravil kuni 20.juulini 2005.a.

3.Süüdistatav R.F tunnistas kohtuistungil enda süüd täielikult, andes lühimenetluse kohaldamiseks vabatahtliku nõusoleku.

Süüdistatava süüd kinnitavad tunnistajate ütlused, kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 84, kahtlustatava R.F-i ütlused ja R.F-i poolt süü omaksvõtmine.

4.Maakohus jõudis arvamusele, et süüdistatav R.F väljendas lühimenetluse kohaldamiseks oma tõelist tahet.

Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et R.F-i teod on Karistusseadustiku § 121 järgi kvalifitseeritud õigesti.

Viru Maakohus luges R.F-i karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemise teadvalt noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes.

Kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamliku kahetsuse. Karistuse mõistmisel maakohus, juhindudes Karistusseadustiku § 56 sätetest, arvestas R.F-i süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut, et ta on varem kohtulikult karistatud, kuriteo pani toime katseajal, on võetud väärteovastutusele. Seoses eeltooduga pidas maakohus otstarbekaks kohaldada R.F-i suhtes karistust vabadusekaotusena. Karistust antud kuriteo järgi suurendas kohus eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

5.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.jaanuari 2006.a. otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R.F, kes vaidlustab otsuse mõistetud karistuse osas.

Apellant märgib, et on oma süüd tunnistanud ning tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud. Süüdistatav R.F palub arvestada kergendavaid asjaolusid ja mõista kergem karistus.

6.Ringkonnakohtu istungil kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulski toetas apellatsiooni selles toodud motiividel. Kriminaalasja arutati Kriminaalmenetluse seadustiku § 334 lg 1 p 1 alusel ilma R.F-i osavõtuta.

6.1.Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna ringkonnaprokurör Anneli Pärt avaldas arvamuse, et Viru Maakohtu 16.jaanuari 2006.a. kohtuotsus R.F-i süüditunnistamises ja karistamises on põhjendatud ning seaduslik.

1-05-829

(4)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kaitsja, süüdistatava ja ringkonnaprokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 342 lg 3 p 1.

8.Apellant R.F väidab, et maakohtus jäid karistuse mõistmisel arvestamata kergendavad asjaolud, nimelt süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlik kahetsus. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava järeldusega.

Maakohtu otsuse põhiosast (lk.93, k.1) tuleneb, et kergendavaks asjaoluks kohus tunnistas R.F-i puhtsüdamliku kahetsuse. Mis puutub süü ülestunnistamisele ilmumisse, siis kriminaalasja materjalidest järeldub (lk.7, k.1), et tõepoolest Narva politseijaoskonnas viibimise ajal 13.juulil 2005.a. R.F kirjutas oma käega puhtsüdamliku ülestunnistuse.

8.1.Kui jälgida sündmuste ahelat, siis lapseealine Irina Skassõrskaja viidi Narva Haigla vastuvõtuosakonda 13.juulil 2005.a. kella 19.45 paiku ja kiirabi töötajate sõnul oli teada, et Irina Skassõrskajat peksid vanemad (lk.6, k.1).

Antud juhul ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning ei arvesta süü ülestunnistamisele ilmumist kergendavaks asjaoluks, kuna süü ülestunnistamisele ilmus R.F pärast seda, kui juhtunust olid teadlikud politsei ja kiirabitöötajad.

8.2.Karistusseadustiku § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Juhul kui Karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistusseadustiku § 121 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest saab füüsilist isikut karistada nii rahalise karistuse kui ka vangistusega.

Kõnealusel juhul on maakohus karistanud R.F-i üheksa kuulise vangistusega, Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 vastavate sätete järgi vähendas mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistnud lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust. Sellist karistamisest on maakohus põhjendanud sellega, et R.F pani toime uue kuriteo katseaja kestel, seejärel oli võetud väärteovastutusele. Arvesse on võetud ka karistus raskendav asjaolu. Seega ringkonnakohus on maakohtu põhjendustega nõustunud.

Apellandi ülejäänud argumendid ei anna ringkonnakohtu hinnangul samuti alust R.F-ile mõistetud karistuse kergendamiseks.

9.Ekslik on R.F-i väide, et maakohus ühe teo eest mõistis topelt karistuse, nimelt vangistuse ja rahalise karistuse.

Karistuseregistri väljavõttest, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde, on näha, et rahatrahviga oli R.F-i karistatud Ida Politseiprefektuuri 05.aprilli 2004.a. määruse alusel avaliku korra rikkumise eest.

Karistusseadustiku § 121 järgi kvalifitseeritava teo pani toime R.F 13.juulil 2005.a., see on pärast avaliku korra rikkumise eest karistamist.

1-05-829

(4)

Viru Maakohtu 16.jaanuari 2006.a. kohtuotsuse resolutiivosast (lk.91, k.1) tuleneb, et R.F oli karistatud Karistusseadustiku § 121 järgi vangistusega.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lg 1 p-st 1, § 343 lgst 2, § 345 lk-dest 1 ja 2, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.jaanuari 2006.a. otsuse muutmata ja R.F-i apellatsiooni rahuldamata.

Mihhail Komt atnikov

Eeva Levina

Vladimir Rozalka 

kohtunik

kohtunik

kohtunik