Pre-trial judge rejects request to release minor suspect on probation due to high recidivism risk.
Estonie (EE)
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe pre-trial judge dismissed the defense's request to replace the minor suspect's detention with probation, citing an unacceptably high risk of reoffending. Although the suspect admitted guilt and promised to attend school, the court found that his family could not provide adequate supervision and he continued harmful habits like substance abuse. Consequently, the judge determined that probation was not a suitable measure to prevent further crimes during the ongoing investigation.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKrMS § 130 lg 2; § 137: A pre-trial judge may refuse to grant probation for a minor suspect if the risk of reoffending remains high due to lack of family supervision and persistent harmful habits, even if the suspect has admitted guilt.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IATexte complet
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.märts 2006. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12 Kriminaalasja number 1-06-2855 Eeluurimiskohtunik Epp Tombak Taotluse esitaja Taotlus Kahtlustatav R J
Kahtlustatava R J (isikukood xxx) vahistatuse põhjendatuse kontrollimiseks Taotluse läbivaatamisel osalenud isikud
Prokuröri abi Ene Uljanova Kahtlustatava kaitsja – vandeadvokaat Peeter Järv
Taotluse läbivaatamise aeg RESOLUTSIOON 06.märts 2006.a. Juhindudes KrMS §-dest 130 lg 2 ja 137 eeluurimiskohtunik määras: lugeda R J vahistamine põhjendatuks.
Edasikaebamise kord
Kohtumäärus ei ole edasi kaevatav
Vahistatu või tema kaitsja võib kahe kuu möödumisel käesoleva taotluse läbivaatamisest esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule uue taotluse kontrollida vahistatuse põhjendatust.
Taotluse sisu
R J suhtes on eeluurimisel 29.detsembril 2006.a. kohaldatud tõkend –vahistamine seoses asjaoluga, et R Jd oli alus kahtlustada seitsme kuriteoepisoodi toimepanemises, mis on kvalifitseeritavad KrK § 199 lg 2 p 4,7 ja 8 järgi. Vahistamise kohaldamisel on aluseks olnud asjaolu, et R J pani vargusi toime süstemaatiliselt, grupis teiste alaealistega ja ka üksi, sealhulgas öisel ajal. R. J ei ole oma käitumist parandanud ka pärast alalealiste komisjoni poolt mõjutusvahendite kohaldamist.
R J on esitanud taotluse kontrollida vahistatuse põhjendatust. Taotluse kohaselt on kahtlustatav aru saanud, mis tähendab vangis olek. Kahtlustatav lubab, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Teda on vahi all olemise ajal ainult ühel korral üle kuulatud.
Kaitsja toetab taotlust ja leiab, et kaks kuud vahi all olekut on alaealisele kahtlustatavale avaldanud juba küllaldaselt mõju, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Ta on ennast süüdi tunnistanud. R. J on lubanud ka kooli minna.
Prokurör taotlust ei toeta, leides, et vahistamise kohaldamisel aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. R. J on ka varem andnud lubadusi hoiduda kuritegude toimepanemisest, kuid ei ole neid täitnud. Tingimustes, kus tema üle puudub järelevalve, ei ole otstarbekas tema tõkendit muuta. Kaaskahtlustatav T R (R) jätkas vabaduses kuritegude toimepanemist, mis on takistanud kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpuleviimist. Nüüd on ka T.R (R) vahistatud. Kohtueelne menetlus kriminaalasjas on lõppenud, kriminaalasi on prokuröri menetluses ning ettevalmistamisel on kokkuleppemenetluse kohaldamine. Kriminaalasi on suhteliselt mahukas – nelja kahtlustatavaga, mistõttu ei ole kõiki toiminguid veel suudetud teha. Kannatanud on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluseks. R J suhtes on prokuröril kavas kohaldada tingimisi vangistusest vabastamist ning selleks on tellitud kriminaalhooldusosakonna kohtueelne ettekanne. R.J viibimine vabaduses on võimalik ainult kriminaalhooldaja järelevalve all tingimustes, kus ta peab järgima kontrollnõudeid ja kohustusi.
Kohtu põhjendused
Eeluurimiskohtunik, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning kuulanud ära kaitsja ja prokuröri arvamuse, on seisukohal, et R J suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine on jätkuvalt põhjendatud.
Vahistamise kohaldamise aluseks on R.J puhul olnud asjaolu, et ta võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist, sest kodu ei suuda alaealisele tagada vajalikku järelevalvet. Toimiku materjalide ning eelkõige just kriminaalhooldusosakonna kohtueelsest ettekandest nähtub, et R J puhul on kuritegude toimepanemise risk küllaltki kõrge. Ta ei täida koolikohustust ega käi tööl, seega puudub tal sihipärane tegevus. Tema kaks vanemat venda on kriminaalkorras karistatud. Ema ei ole seni tulnud toime R kontrollimise ja suunamisega. R.J suitsetab ja tarvitab alkoholi, kuid pere sissetulekud on väga väikesed, taskurahaga R arvestada ei saa. Seega tuleneb uue kuriteo toimepanemise risk ka nimetatud kahjulikest harjumustest, lisaks sellele on täheldatud toksiliste ainete hingamist. Psühhiaatriaekspertiisi käigus on R.Jl kindlaks tehtud kergel astmel vaimne alaareng. Nimetatud asjaolu võib suurendada kuritegude toimepanemise riski . Ükski varasem abinõu ei ole suutnud R.Jd õiguskuulekale käitumisele suunata.
Kuna kriminaalasi on prokuröri menetluses, kes on planeerinud lähiajal kahtlustatavatega kokkuleppeläbirääkimised, ei pea eeluurimiskohtunik, vältimaks R. J poolt kuritegude toimepanemist, õigeks käesolevas menetluse staadiumis kahtlustatava R. J suhtes kergema tõkendi kohaldamist.
Epp Tombak
Eeluurimiskohtunik