Court convicts defendant of violence against police officers and imposes suspended sentence with behavioral obligations.

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2006.a. Tartu Kriminaalasja number 1-03-144 Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste sekretär Sigrid Huik Kriminaalasi R.T süüdistuses KrK § 184

2 lg 1 järgi lihtmenetluses Prokurör Margit Pärn Süüdistatav R.T (xxx)

Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; SJ Puitpõrandatööd OÜ puusepp.

Kriminaalkorras karistatud Eesti Vabariigis ühel korral, välisriigis kolmel korral Kaitsja advokaat Marko Paabumets

RESOLUTSIOON Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMK § 262 ja 263, maakohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada R.T (end. nimega xxx) KrK § 184

2 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 24.-26.08.2002.a, s.o 3 päeva kantud karistuseks ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

3. KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui R.T ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Vastavalt KarS §-le 75 on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks. Tõkend - elukohast mittelahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel .

Sisse nõuda R.T-lt (end. nimega Salnikov) menetluskulude katteks sundraha 4 500.- krooni, ekspertiisikulude katteks 5750 krooni so. kokku 10250 ( kümme tuhat kakssada viiskümmend ) krooni riigituludesse.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav või tema kaitsja) esitad apellatsioonkaebuse ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksu alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvud kohtuotsusega.

Süüdistuse sisu

R.T (end. nimega xxx)

süüdistatakse selles, et tema: 24.08.2002.a. kella 19.15 ajal

Tartus Vallikraavi ja Lossi tänava ristmikul kasutas vägivalda ametikohustuste täitmisel olevate, teda korrale kutsunud Tartu Politseiprefektuuri politseivaneminspektor Enn Virk´i ja politseiinspektor Heigo Šits´i suhtes – sõimas neid ebatsensuursete sõnadega, lõi E.Virk´ile küünarnukiga kukla piirkonda. Kui H.Šits patrullauto tagaukse avas, et S.xxx´il käed raudu panna, lõi viimane H.Šits´ile rusikaga näo piirkonda. Seejärel viskas S.xxx ennast patrullauto tagaistmele pikali ning lõi H.Šitsile jalaga rindkere piirkonda. Sellise ründega tekitas S.xxx

Enn Virk´ile verevalumi ja pehmete kudede turse alahuulel ning pea ja alahuule põrutuse, s.o kehavigastused, mis põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse ning Heigo Šits´ile pindmise põrutushaava alahuulel, s.o kehavigastuse, mis põhjustab ajutise tervisekahjustuse.

Seega pani Sergei xxx toime KrK § 184

2 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Prokurör taotleb R.T karistamist 1 (ühe) aastase vangistusega, millist ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Lihtmenetluse kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav , tunnistas ennast lihtmenetluses süüdi ja jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud lihtmenetluse kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et R.T (end. nimega xxx), tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud lihtmenetluse kokkulepe. Kohus on veendumusel, et R.T

(end. nimega xxx ) on sõlminud kõnealuse kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. R.T (end. xxx ) tuleb süüdi tunnistada KrK § 184

2 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt lihtmenetluse kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMK § 87, § 871, § 89 lg 1 ja § 275 lg 1 p 11 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuulub menetluskulud

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 4 500 krooni ja ekspertiisitasud kokku 5750 krooni (tl. 78; 85).

Kohtunik