Court denies early release for recidivist who violated parole conditions and committed crime during probation.
Estonie (EE)
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court denied Toomas Ott's application for conditional early release from prison, citing his history of violating parole conditions and committing a new crime during his probation period. While the prison administration suggested rehabilitation, the prosecutor argued that releasing Ott would undermine public justice and contradict the general aims of punishment. The court ruled that Ott must serve his full sentence because his behavior demonstrates a lack of remorse and an inability to adhere to established rules.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: An individual sentenced to imprisonment must serve the full term unless specific statutory conditions for early release are met, and a prior record of violating parole conditions negates the justification for early release.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IATexte complet
1-08-3481
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-3481
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Natalia Duškina
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Toomas Otti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Toomas Ott (ik: 38106100308; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Toomas Ott tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 09.10.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava T. Otti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Toomas Ott tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.11.2007.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati teda 4-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti käesoleva otsusega mõistetud raskeima karistusega kaetuks Harju Maakohtu 20.03.2007.a otsusega mõistetud kergem karistus ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus
4 aastat.
Karistuse kandmise algus oli 07.02.2006.a ja lõpp on 06.02.2010.a.
T. Otti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav karistust kandes ei soovi töötada, vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes naaseb elama ema juurde .
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu T. Otti vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna T. Ottil oleks otstarbekas läbida rehabilitatsiooniprogramm vanglas, korrigeerimaks oma väljakujunenud arusaamu ja väärtushinnanguid ja leida motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Samuti valmistuda eluks ja toimetulekuks väljaspool vanglat.
Toomas Ott taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta T. Ott tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks T. Otti vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et T. Ott varem kohtulikul karistatud tingimisi, 2-korral on olnud kriminaalhooldusel ja mõlemal korral rikkus ta kontrollnõudeid, ta kannab karistust KarS § 184 järgi, kuriteo on toime pandud katseaja kestel, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et T. Ott tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T. Otti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et T. Ott varem kohtulikul karistatud tingimisi, 2-korral on olnud kriminaalhooldusel ja mõlemal korral rikkus ta kontrollnõudeid, ta kannab karistust KarS § 184 järgi, kuriteo on toime pandud katseaja kestel, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. T. Ottil oleks otstarbekas läbida rehabilitatsiooniprogramm vanglas, korrigeerimaks oma väljakujunenud arusaamu ja väärtushinnanguid ja leida motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Samuti valmistuda eluks ja toimetulekuks väljaspool vanglat.
Arvestades T. Otti poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik