Legislator Jurisprudence & Législation
DE FR IT EN
Analyser dans Legislator
1-08-13001\2 Généré par l'IA

Court denies conditional early release for repeat offender due to high recidivism and substance abuse issues.

Numéro de cause 1-08-13001\2
Autorité / Tribunal
Juridiction Estonie (EE)
Date de la décision
Issue du litige Rejeté (Dismissed)
Ouvrir la source officielle Version Markdown lisible par machine (.md)

Synthèse Legislator

Généré par l'IA

The court rejected Aivo Hallikas's application for conditional early release from prison, ordering him to remain incarcerated until the sentence expires. Although the criminal care officer supported release based on family needs, the prosecutor opposed it citing Hallikas's status as a third-time offender with severe alcohol and violence problems. The court concluded that his repeated criminal behavior and lack of reform made early release unjustified and contrary to the purpose of the imposed punishment.

Regeste Legislator

Généré par l'IA

KarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: The court must weigh all personal circumstances including recidivism and behavioral issues when deciding on conditional early release, and may deny it if the individual poses a significant risk to society.

Mots-clés

Généré par l'IA
conditional early release recidivism assessment substance abuse prison discipline criminal care officer prosecutor opinion risk evaluation

Dispositions légales citées

Généré par l'IA
KarS § 76
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
KrMS § 426
KrMS § 432
KrMS § 383
KrMS § 384

Vous souhaitez savoir comment cet arrêt s'applique à votre dossier ?

Analysez cette décision avec la législation fédérale, le droit cantonal, la doctrine et la jurisprudence subséquente dans Legislator AI.

Ouvrir dans Legislator →

Texte complet

1-08-13001

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-13001

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Kati Miitra

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Aivo Hallikase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Aivo Hallikas (ik: 36612312763; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Aivo Hallikas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 02.10.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Hallikase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

A. Hallikas tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 12.03.2008.a otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati otsusega mõistetud karistust Põlva Maakohtu 04.05.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamisaeg – 1 päev karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 10 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti A. Hallikaselt mootorsõiduki juhtimise õigus 2-aastaks.

Karistuse kandmise algus oli 12.03.2008.a ja lõpp on 07.02.2009.a.

A. Hallikase kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on planeeritud osalemine LOP-s alates käesoleva aasta lõpust kuni 2009.a alguseni. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama oma perekonna juurde Põlvamaale, töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub A. Hallikase vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, seoses pere paremaks majanduslikuks ja sotsiaalseks toimetulekuks.

A. Hallikas taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuses viibib 3. korda. Kriminaalhooldaja hinnangul on A. Hallikasel tõsised probleemid nii alkoholi kui ka vägivalla tarvitamisega ning võttes arvesse A. Hallikase isikut ning tema eelnevalt elukäiku ja suhtumist, ei pea prokurör otstarbekaks isiku vabastamist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Hallikas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Hallikase isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuses viibib 3. korda. Isik ei ole eelnevatest karistustest mitte mingisuguseid järeldusi teinud. Kriminaalhooldaja hinnangul on A. Hallikasel tõsised probleemid nii alkoholi kui ka vägivalla tarvitamisega ning võttes arvesse A. Hallikase isikut ning tema eelnevalt elukäiku ja suhtumist, ei pea kohus otstarbekaks isiku vabastamist.

Arvestades A. Hallikase poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik