Court partially allowed appeal to reduce traffic fine based on speed limit error and mitigating circumstances.
Estonie (EE)
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court partially allowed Erki Valmsen's appeal against a traffic fine imposed by the Police Prefecture. Valmsen argued the fine was excessive due to his age, lack of income, and that the speed limit on the road was 70 km/h rather than 50 km/h, resulting in a smaller speed excess. Although the court found the speed limit sign was 50 km/h, it acknowledged his admission of guilt, enrollment in a driving course, and lack of prior offenses as mitigating factors. Consequently, the court reduced the original fines to 420 and 1200 krooni, balancing the need for punishment with the defendant's specific circumstances.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKarS § 57 lg. 1 p. 3; KarS § 60 lg. 2: Where a defendant demonstrates genuine remorse and lacks aggravating circumstances, the court may reduce the penalty within the statutory range, considering the defendant's age, financial situation, and educational progress.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IATexte complet
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
06. oktoobril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Erki Valmsen ( osavõtuta ) kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 17. septembril 2008 a. Erki Valmsen kaebust Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna otsusega nr. 2302, 08, 013871 tema suhtes mõistetud karistuse vähendamiseks t u v a s t a s :
Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 11.06.2008 a. teda karistati LS § 74 – 1 lg. 1 järgi rahatrahviga 3000 krooni, LS § 74 – 22 lg. 3 järgi rahatrahviga 8100 krooni. Selgitab, et mõistetud rahatrahvid on liig suured. Ta on juhtinud kaherattalist sõidukit 4 a., omab mopeedijuhilube ja õpib autokoolis. Talle mõisteti rahatrahv maksimaalsest rahatrahvi summast pooles ulatuses. Tal puudub reaalne sissetulek ning on 18 aastane. Rannamõisa teel on erinevates kohtades erinevad kiiruspiirangud ja vähemalt 200 m ulatuses on suurim lubatud kiirus 70 km/ h ( mitte 50 km/h ) ja sealt edasi lubatud kiirus 90 km/h.
Seega ületas lubatud kiirust 32 km/ h, mitte 52 km/h ja tema süütegu on karistatav LS § 74 – 22 lg. 2 järgi. Kaebaja kohtuistungile osaleda ei soovinud. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et kaebaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta, esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kiirusmõõtja oli taadeldud ja töökorras ja mõõtjad olid pädevad. Kohus kogutud materjalide alusel tuvastas, et Erki Valmsen ajavahemikul 12.06.2006 a. kuni 27.05.2008 a. lõpetas A 1 kategooria mootorsõidukijuhi riikliku õppekava järgse kursuse ja sooritas ka eksami.
Erki Valmseni poolt esitatud vastulauses ta kahetseb juhtunut. Ta soovis osta endale mootorratast ja proovis müüja poolt pakutava mootorrattaga sõita. Rannamõisa teel olles ta möödus ühest sõidukist ohutult. Möödasõidul kiirendades ei arvestanud sellega, et kiirus võib tõusta nii kiiresti. Ta on õpilane ja ei oma kindlat sissetulekut, siis palub leevendada karistust. Väärteoprotokollis kirjeldatu kohaselt Valmsen juhtis mootorratast Rannamõisa teel Printsu alevikus mootorsõidukit kiirusega 108 km/h, kus lubatud sõidukiirus 50 km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 52 km/h..
Valmseni poolt kohtule esitatud fotolt on nähtav, et alevikus on liiklusmärk lubatud kiirusega 70 km/h. Kohtuvälise menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud osaliselt Valmseni kahetsust ja autokoolis õppimist, kuid muus osas jäetakse vastulauses esitatu arvestamata, kuna see on ilmses vastuolus teiste väärteos kogutud tõenditega. KarS § 57 lg. 1 p. 3 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja KarS § 60 lg. 2 alusel kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätes- Väärteoasi nr. 4 – 08 - 6505
tatud karistuse ülemmäärast ja seetõttu kergendav asjaolu annab kohtule aluse vähendada sanktsiooni karistusmäära piiridesse jäävast keskmisest karistusmäärast allapoole. Tema teos karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Kohtuistungil materjalide kontrolli tulemusel kohus tuleb järeldusele, et Valmsen on aru saanud toimepandud teost ja seetõttu kergendav asjaolu annab kohtule aluse vähendada sanktsiooni karistusraami piiridesse jäävast keskmisest karistusmäärast allapoole kuni sanktsiooni miinimumini.
Kohus arvestab karistus mõistmisel Valmseni poolt toimepandud tegu ja sellega seonduvaid tehiolusid, tema noorust, iseseisva sissetuleku puudumist, autokoolis õppimise perioodi ja eksami sooritamist ja seetõttu kohus leiab, et isikule mõistetud karistust on vajalik vähendada. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus o t s u s t a s :
Rahuldada Erki Valmsen kaebus osaliselt Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 013871 Erki Valmsen suhtes LS § 74 – 1 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 3000 krooni ja LS § 74 – 22 lg. 3 järgi mõistetud rahatrahv 135 trahviühikut s.o. 8100 krooni. Süüdi tunnistada Erki Valmsen LS § 74 – 1 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 7 trahviühikut s.o.
420 krooni ja LS § 74 – 22 lg. 3 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut s.o. 1200 krooni ja rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust.
Kohtunik