Court denies conditional early release due to recidivism, prior drunk driving, and lack of rehabilitation efforts.
Estonie (EE)
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court rejected Janek Valg's application for conditional early release from prison, citing his history of repeated offenses and refusal to seek treatment for alcohol dependence. Although the probation officer recommended release, the prosecutor argued that Valg posed a high risk by failing to work or study during incarceration. The judge concluded that Valg has not demonstrated readiness for reintegration and that society's sense of justice would be undermined by his release.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKarS § 76; KarS § 68 lg 1: The court must assess individual circumstances including prior conduct and rehabilitation efforts; conditional early release is denied when the risk of reoffending remains high and the individual shows no genuine preparation for societal reintegration.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IATexte complet
1-08-11920
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-11920
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Janek Valgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Janek Valg (ik: 38106110261; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Janek Valg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 12.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Valgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
J. Valg tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.03.2008.a otsusega KarS § 424 järgi 14.07.2006.a episood ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 21.06.2005.a kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Tunnistati süüdi Janek Valg KarS § 424 ja § 329 järgi (28.12.2007.a, 11.08.2007.a, 06.03.2008.a episoodid) ja karistati KarS § 63 lg 1 kohaldamisega 4-kuulise vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõisteti liitkaristus üksikkaristuste suurendamise teel ning loeti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg – karistusaja hulka. Harju Maakohtu 20.07.2007.a mõistetud rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt. KarS §
50 lg 1 alusel võeti Janek Valgilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7-kuuks.
Karistuse kandmise algus oli 06.03.2008.a ja lõpp on 04.03.2009.a.
J. Valgi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta ega õpi, vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama xxx valda, töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub J. Valgi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on täidetud tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks KarS § 76 sätestatud tingimused.
J. Valg taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist, sest kinnipeetav on varem korduvalt karistatud, kuriteo pani toime katseajal ja kõik kuriteod on olnud seotud joobes juhtimisega. Alkoholisõltuvust ta aga ei tunnista ja ei ole nõus end ravima. Vanglas viibimise ajal ei ole asunud tööle ega õppima, seega ei ole astunud reaalseid samme ega ka näita üles valmidust nende astumiseks, et valmistuda ennetähtaegseks vabanemiseks. Järelikult karistustest järeldusi ei ole teinud ja risk kuritegude toimepanemiseks on endiselt kõrge.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J. Valg tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Valgi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on varem korduvalt karistatud, kuriteo pani toime katseajal ja kõik kuriteod on olnud seotud joobes juhtimisega. Alkoholisõltuvust ta aga ei tunnista ja ei ole nõus end ravima. Vanglas viibimise ajal ei ole asunud tööle ega õppima, seega ei ole astunud reaalseid samme ega ka näita üles valmidust nende astumiseks, et valmistuda ennetähtaegseks vabanemiseks. Järelikult karistustest järeldusi ei ole teinud ja risk kuritegude toimepanemiseks on endiselt kõrge.
Arvestades J. Valgi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik