Court denies early release on electronic monitoring due to violent crime history and lack of rehabilitation.
Estonie (EE)
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court denied Ahto Kinks's request for conditional early release on electronic monitoring, citing his history of three prior convictions including murder. While the prison reported good behavior and a stable family situation, the prosecutor and social services argued the crimes were too severe and the risk of reoffending remained high. The court ruled that the gravity of the offenses outweighed the positive factors, concluding that early release would violate the purpose of the sentence and public safety.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: The court must balance the prisoner's conduct during sentence execution against the severity of the crime, and early release is denied when the gravity of offenses outweighs rehabilitative progress.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IATexte complet
1-08-2613
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-2613
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Ahto Kinksi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Ahto Kinks (ik: 36802222755; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Ahto Kinks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 12.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Kinksi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Ahto Kinks mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 13.09.2005.a otsusega KarS § 113 ja § 121 järgi, KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra ja põhikaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 17.01.2005.a ja lõpp on 16.01.2011.a.
A. Kinksi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses on kinnipeetav töötanud ja läbis sotsiaalprogrammi, on saanud psühholoogilist nõustamist, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama oma tädi juurde .
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Kinksi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alal, kuna põhiliseks takistuseks on A. Kinksi poolt toime pandud kuriteo jõhkrus ja ohtlikkus ühiskonnale. Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav olla konfliktsituatsioonis kaaskodanikele ohtlik. Samuti ei ole kõik kinnipeetava vabanemisjärgses elukohas elavad täisealised isikud nõus elektrooniliste valve seadmete paigaldamisega sellesse elukohta.
A. Kinks taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna kinnipeetav on 3 korda karistatud ja kandnud karistust ka vanglas, sel korral kannab karistust tapmise eest. Ta on ka varem karistatud isikuvastaste vägivallaga seotud kuritegude eest, kuriteod on läinud olemuselt ja asjaoludest jõhkramateks, seega järeldusi eelnevatest karistustest kinnipeetav teinud ei ole. Karistusajast on kandmata ligikaudu 2,5 aastat, mistõttu vabastamine ennatlik ja kantud karistus ei vastaks kuriteo raskusele. Tema eelnevat elukäiku vaadates puudub veendumus, et kinnipeetav ei paneks toime uusi kuritegusid.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Kinks tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Kinksi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on 3 korda karistatud ja kandnud karistust ka vanglas, sel korral kannab karistust tapmise eest. Ta on ka varem karistatud isikuvastaste vägivallaga seotud kuritegude eest, kuriteod on läinud olemuselt ja asjaoludest jõhkramateks, seega järeldusi eelnevatest karistustest kinnipeetav teinud ei ole. Karistusajast on kandmata ligikaudu 2,5 aastat, mistõttu on vabastamine ennatlik ja kantud karistus ei vastaks kuriteo raskusele. Tema eelnevat elukäiku vaadates puudub veendumus, et kinnipeetav ei paneks toime uusi kuritegusid.
Arvestades A. Kinksi poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik