Court denies conditional early release due to repeated prison discipline violations and lack of rehabilitation progress.
Estonie (EE)
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court rejected Ingvar Parik's application for conditional early release from prison, citing his repeated disciplinary infractions and lack of rehabilitation progress. While Parik claimed he would find employment, the criminal care officer argued his negative attitude and current housing instability made release unwise. The court concluded that his inability to behave lawfully within the prison walls provided no basis for expecting compliance in freedom, thus denying the request.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: Conditional early release is denied when the convicted person has repeatedly violated prison discipline and shows no signs of rehabilitation, indicating that release would undermine the purpose of the sentence.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IADécisions connexes
Généré par l'IATexte complet
1-08-4333
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 08.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-4333
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi xxxVangla esitatud materjalid Ingvar Pariku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Ingvar Parik (ik: 38211260295; viibib xxxVanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Ingvar Parik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
xxxVangla esitas 22.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ingvar Pariku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Ingvar Parik on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.09.2007.a otsusega KarS § 120 ja § 199 lg
2 p 4 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus kuritegude kogumi eest, loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati nimetatud karistust Harju Maakohtu 19.12.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aasta võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 3 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 02.06.2007.a ja lõpp on 02.09.2009.a.
I. Pariku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei ole õppinud ega töötanud. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseks elama xxx ning töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu I. Pariku vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna enne vabanemist oleks isikul otstarbekas läbida rehabilitatsiooniprogramm vanglas, korrigeerimaks oma väljakujunenud arusaamu ja väärtushinnanguid ja leida motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Samuti puudub tal vabanedes elukoht, kuna korteriomanik müüb oma korteri maha.
Ingvar Parik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Vangistuses on ta korduvalt rikkunud distsipliini. Kui isik ei suuda juba vanglas käituda kuulekalt, siis puudub igasugune alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses ning kriminaalhooldus ei ole sellisel juhul tulemuslik. Kinnipeetavat iseloomustatakse materjalides negatiivselt. Sellest kõigest teeb prokurör järelduse, et ta ei sobi käitumiskontrollile ning vabastamine oleks ennatlik.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I. Parik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Pariku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Vangistuses on ta korduvalt rikkunud distsipliini. Kui isik ei suuda juba vanglas käituda kuulekalt, siis puudub igasugune alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses ning kriminaalhooldus ei ole sellisel juhul tulemuslik. Kinnipeetavat iseloomustatakse materjalides negatiivselt.
Arvestades I. Pariku poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik