Court dismisses conditional early release request for recidivist lacking work permit and facing high reoffending risk.
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court rejected the prisoner's request for conditional early release, ordering continued imprisonment until the sentence's expiration. The defendant, convicted of multiple crimes, argued for release to care for his daughter and live with his grandmother, but lacked a residence and work permit. The court deemed release unwise due to the prisoner's history of ignoring rules, lack of income sources, and the high risk of committing new offenses.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: Conditional early release is not guaranteed and requires balancing individual circumstances against the risk of reoffending and the need to uphold public justice.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IADécisions connexes
Généré par l'IATexte complet
Toimik nr.1-08-6455
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03. juunil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung
Kohtuasja nr.
1-08-6455
Kohtunik
Jüri Sakkart
Kohtuistungisekretär
Inna Kossinets
Prokuröri abi Natalja Firsova
Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu E.R (isikukood: ; viibib Viru 38902160000 Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta E.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Viru Vangla esitas 12.05.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
E.R mõisteti süüdi 17.01.2008 a. Viru Maakohtu poolt KarS § 349, § 328 ja §
215 lg 2 p 1,2 järgi. KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristus 2 aastat vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. KrMS § 238 kohaldamisega mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra mõistes karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise
algus oli 17.01.2008.a ja lõpp on 31.07.2008.a.
E.R kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub
, et vabanemisel kavatseb kinnipeetav asuda elama vanaema juurde aadressil xxx. xxx elab ka tema elukaaslane.
Ennetähtaegse vabanemise peamise põhjusena toob kinnipeetav välja detsembris sündinud tütre kasvatamise. Samas ei osanud ta nimetada ühtegi kindlat töökohta. Kavatseb leida tööd Narvas. Kinnipeetaval puudub põhiharidus ja eriala. Probleeme alkohoi ja narkootikumide tarvitamisega pole.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu E.R tingimisi enne tähtaega vabastamisega, leides, et E.R tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Vaatamata sellele, et E.R on xxx sugulasi, kes saksid toetada teda materiaalselt, puudub tal Eestis elamiseks eluja tööluba mis takistab tal asuda ametlikult tööle või võtta end Tööturuametis arvele. Lähtudes ülaltoodust arvab kriminaalhooldusametnik, et E.R puhul esineb uue kuriteo toimepanemise risk.
E.R taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.
Prokuröri hinnangul on E.R ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud E.R ja prokuröri arvamuse, leiab, et E.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on E.R
ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.R isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.
E.R kannab karistust mitme kuriteo toimepanemise eest, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Samuti puudub tal elamisja tööluba, mis takistab tal koheselt ametlikult tööd leida. Sisstuleku allika puudumine võib aga soodustada uue kuriteo toimepanemist.
Arvestades E.R poolt toimepandud kuritegude kogust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul E.R ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Juri Sakkart Kohtunik