Court denies conditional early release for recidivist prisoner due to repeated disciplinary violations and lack of rehabilitation.
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court denied Margus Meenbek's request for conditional early release from prison to electronic monitoring. The prisoner, serving a six-year sentence for theft, had committed ten disciplinary offenses while incarcerated and failed to participate in social programs. The court ruled that his history of repeated misconduct demonstrated an inability to behave lawfully even under supervision, making early release unjustified and contrary to the purpose of punishment.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release when the convicted person's history of repeated offenses and disciplinary violations within the sentence demonstrates a lack of rehabilitation and an inability to comply with legal norms outside of prison.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IATexte complet
1-07-15076
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-07-15076
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Margus Meenbeki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Margus Meenbek (isikukood: 37807166519; viibib Murru Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Margus Meenbek tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Murru Vangla esitas 28.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Meenbeki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Margus Meenbek mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 20.01.2005.a otsusega KarS § 141 lg 2 p 2, 6 järgi ja karistati KrMS § 238 lg alusel 6-aastase vangistusega.
Karistuse kandmise algus oli 07.10.2004.a ja lõpp on 07.10.2010.a.
Margus Meenbeki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas on õppinud, ei tööta. Distsiplinaarkorras on vangistuse jooksul karistatud 10-korral, millest veel 5 on kehtivad. Võimalikul vabanemisel asub elama Räpinasse ja töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub Margus Meenbeki vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava lähedased on nõus ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla.
Margus Meenbek taotleb kohtult tingimisi vabastamist ning on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör hinnangul on kinnipeetav korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Vastupidi, vangistuses jätkab ta rikkumisi ning on pannud toime 10 distsipliinirikkumist. Kui kinnipeetav ei suuda käituda normikohaselt isegi vangistuses, siis puudub alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses. Vanglas ei ole kinnipeetav osalenud ka sotsiaalprogrammides, mis maandaks olulisel uute kuritegude riski. Prokurör on seisukohal, et vabastamine oleks ennatlik ja ei toeta taotlust.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Margus Meenbeki ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Meenbek tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Meenbeki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Vastupidi, vangistuses jätkab ta rikkumisi ning on pannud toime 10 distsipliinirikkumist. Kui kinnipeetav ei suuda käituda normikohaselt isegi vangistuses, siis puudub alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses. Vanglas ei ole kinnipeetav osalenud ka sotsiaalprogrammides, mis maandaks olulisel uute kuritegude riski.
Arvestades M. Meenbeki poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik