Legislator Jurisprudence & Législation
3-26-352/3 Généré par l'IA

Court dismisses claim for damages from criminal proceedings as it falls under special compensation law jurisdiction.

Numéro de cause 3-26-352/3
Autorité / Tribunal
Juridiction Estonie (EE)
Date de la décision
Issue du litige Rejeté (Dismissed)

Synthèse Legislator

Généré par l'IA

The court dismissed the plaintiff's appeal against the district court's decision to reject his claim for damages caused by criminal proceedings. The plaintiff alleged that the prosecutor leaked confidential information, but the lower court correctly determined that such claims are governed by the Act on Compensation for Damages Caused in Criminal Proceedings rather than administrative law. Consequently, the court upheld the lower court's ruling that it lacks jurisdiction to adjudicate this specific type of compensation request.

Regeste Legislator

Généré par l'IA

SKHS § 21 lg 4; HKMS § 121 lg 1 p 1: Claims for compensation for damages caused in criminal proceedings are subject to a special procedural regime under the Act on Compensation for Damages Caused in Criminal Proceedings, excluding administrative courts from jurisdiction over such claims.

Mots-clés

Généré par l'IA
criminal proceedings damages compensation special regime administrative court jurisdiction procedural exclusion confidential information leak plainte pénale enquête pénale instruction pénale pendante

Dispositions légales citées

Généré par l'IA
HKMS § 121 lg 1 p 1
HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,
SKHS § 21 lg 4
RÕS § 10 lg 7
RÕS § 10 lg 3
riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele (RÕS § 10 lg 3 järgi
HKMS § 2 lg 4 lause 2
HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende
HKMS § 203 lg 2
HKMS § 201 lg 4
HKMS § 175 lg 3
Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel
Généré par l'IA

Vous souhaitez savoir comment cet arrêt s'applique à votre dossier ?

Analysez cette décision avec la législation fédérale, le droit cantonal, la doctrine et la jurisprudence subséquente dans Legislator AI.

Ouvrir dans Legislator →

Texte complet

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Kaire Orion

Määruse tegemise aeg ja koht

06.03.2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-352

Haldusasi

X.X.-i kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.02.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.02.2026

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS

§ 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X.X. esitas 08.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt jagas

prokurör kriminaalasjas nr 1-24-1715 infot, mis oli varem kohtus kinniseks kuulutatud. Kaebaja taotles

mittevaralise kahju hüvitamist 91 109 euro ulatuses või kohtu äranägemise järgi ning menetlusabi ja riigi

õigusabi saamist.

2. Tartu Halduskohus tagastas 13.02.2026 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja riigilõivu

tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused:

1) Praegusel juhul näeb teistsuguse menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus

(SKHS). Kriminaalasja nr 1-24-1715 süüdimõistev kohtuotsus jõustus 02.01.2026. SKHS § 21 lg-st 4 tulenevalt,

kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse

olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata,

võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul

ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-

1715 menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile. Seega ei ole

kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses ning kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel.

2) Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks.

3) Kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna kaebus

kuulub tagastamisele ja järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, s.h prokuratuurile

kahjunõude esitamise saab otsustada üksnes kaebaja, ei edasta kohus riigi õigusabi taotlust

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele (RÕS § 10 lg 3 järgi

maakohtule).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas 15.02.2026 määruskaebuse kaebuse tagastamise määruse peale. Kaebaja

märgib, et prokuratuur on kahjunõude kätte saanud, kuid ei soovi vastata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja määruskaebuses märgitut

arvestades tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu

13.02.2026 määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist.

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus tagastas 13.02.2026 määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,

kui vaidluse lahendamise ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus selgitas, et

kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib SKHS. Seega on seadusandja

süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ette näinud eraldi

menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute

õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS

§ 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi väidet, mis annaks

aluse eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et

halduskohus oleks kaebuse tagastanud valesti.

7. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada kaebajale, et olukorras, kus kaebaja on esitanud

prokuratuurile taotluse kahju hüvitamiseks, siis on tal võimalik pärast kohtueelse menetluse

läbimist esitada kirjalik kaebus maakohtule.

8. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 13.02.2026 määruse

resolutsiooni p-i 1 muutmata.

9. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)