Court denies early release for murderer with unfulfilled sentence and alcohol issues.

1-07-2105

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-2105

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Nadežda Paukson

Prokurör Sirle Melk

Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Viktor Bõstrov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Viktor Bõstrov (isikukood 36409120026; viibib Ämari Vanglas)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viktor Bõstrov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

2. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Viktor Bõstrov’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 6 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Ämari Vangla esitas 21.02.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Bõstrov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viktor Bõstrov tunnistati süüdi Jõgeva Maakohtu 22.01.1998.a otsusega KrK § 128 ja § 101 p 7 järgi ning karistati KrK § 40 lg 1 alusel 13-aastase vangistusega.

Karistuse kandmise algus on 18.05.1996.a ja lõpp 18.05.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 18.01.2005.a.

Viktor Bõstrov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et V. Bõstrov on omandanud kinnipidamise ajal elektriku ja lukksepa kutsed. Alates 03.10.2005.a töötab V. Bõstrov majandusosakonnas abitöölisena, töösse suhtub kohusetundlikult. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 9 distsiplinaarkaristust, kuid kehtivaid karistusi ei oma. V. Bõstrov on väitnud, et kuigi ta pani kuriteo toime alkoholjoobes, ei ole alkoholi tarbimine talle probleemiks. Vangla leiab, et V. Bõstrovi põhilised käitumisest tulenevad riskid võivad olla seotud alkoholi kuritarvitamisega, kuna isik muutub siis agressiivseks ja kaob enesekontroll ja selge mõtlemine. Esitatud andmete järgi on V. Bõstrov’il vabanemisel võimalus asuda elama oma venna juurde aadressil XXXXXX ning töökoha on lubanud garanteerida MIF Laine OÜ. Iseloomustuse kohaselt on V. Bõstrov’i poolt vabaduses ohustatud täiskasvanud meessoost isikud - oht võib seisneda selles, kui V. Bõstrov tarbib alkoholi, siis muutub ta agressiivseks ja satub kergesti konflikti.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt hindab kriminaalhooldaja uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks ning kriminaalhooldaja leiab, et V. Bõstrov ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et venna juurde aadressile XXXXXXX V. Bõstrov’i elama asumine on võimatu – maja on väike ning V. Bõstrovi elama asumisega nimetatud aadressile ei nõustu seal elav venna abikaasa.

V. Bõstrov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Avaldab, et vend ja venna abikaasa on nõus sellega, et alguses elab nendega koos. Kahetseb toimepandud kuritegu ning väidab, et alkoholi enam ei tarvita.

Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et V. Bõstrovi on karistatud pika vangistusega jõhkra isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kuigi V.Bõstrov on viimastel aastatel käitunud vanglas korrektselt ning on omandanud ka kaks eriala ning vabanemisel on olemas töökoht, on siiski täitmata üks oluline eeldus ennetähtaegseks vabanemiseks - nimelt ei ole tal vabanedes elukohta. Nimetatud asjaolu selgus kriminaalhooldaja kontrolli tulemusena.

Kohus, ära kuulanud V. Bõstrov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Bõstrov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Bõstrov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Bõstrov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

V. Bõstrov kannab karistust ühiskonnaohtlikkuse poolest väga raske kuriteo - tapmise eest. Kuriteo pani V. Bõstrov toime alkoholijoobes, kuid alkoholiprobleemi tõsidusest ei ole V. Bõtsrov ise tahtnud aru saada. Kohus leiab, et olukorras, kus isik enesele probleemi tõsidust ei teadvusta ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi ei analüüsi, oleks ühiskonna heaolu

V. Bõstrov’i ennetähtaegsel vabastamisel ohustatud. Tõsiseks takistuseks V. Bõstrov’i ennetähtaegsel vabanemisel on ka elukoha puudus – tagamata on oluline eeldus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et V. Bõstrov’il on kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 18.05.2009.a) ning V. Bõstrov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks V. Bõstrov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Arvestades V. Bõstrov’i poolt toime pandud kuriteo raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib V. Bõstrov’i vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 6 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik