Court dismisses early release request for fourth violent offender due to high recidivism risk.
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedThe court rejected the director's request to conditionally release Raivo Väik before the end of his sentence. Although the prisoner admitted guilt and offered employment, he had been convicted four times for intentional injury, including three serious offenses committed while incarcerated. The judge determined that Väik's history of violence and disciplinary breaches created an unacceptable risk of reoffending, making early release inappropriate under the law.
Legislator headnote
AI generatedKarS § 76 lg 1; KrMS § 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release if the prisoner's criminal history and behavior indicate a significant risk of committing new crimes during the probation period.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Tallinnas,25.aprillil 2006.a.
1-06-4824
Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri J.Põldoja juuresolekul vangla esindaja A.Hallik ja prokuröri N.Duškina osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla direktori esildise Raivo Väik`i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
t u v a s t a s :
Raivo Väik kannab karistust Tallinna Linnakohtu 25.06.1997.a. kohtuotsuse alusel, millega teda karistati KrK § 107 lg.2 p.6 järgi 6-aastase vangistusega. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 8 aastat 9 kuud 6 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 25.06.1997.a. ja lõpp 25.06.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 25.06.2005.a.
Raivo Väik on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 5 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhted vanglaametnikega head. Alates 1997aastast kinnipeetav töötab Ämari Vangla majandusosakonnas erinevatel ametikohtadel. On töötanud lukksepa, traktoristi, buldooserijuhi ja tõstukijuhina. Alates 2001 aastast töötab järelvalveta väljaspool vanglat. Oma süüd tunnistab ja kahetseb. Tööd garanteerib OÜ Denarius, elukoha kindlustab kinnipeetavale perekonna tuttav Külli Luik, kes annab kasutusele Raivo Väikile pool endale kuuluvast elumajast aadressil XXXXXXXXX.. Ämari Vangla direktor taotleb Raivo Väik`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib uue kuriteo toimepanemise riski hinnata suhteliselt madalaks.
Prokurör ei toeta taotlust.
Ära kuulanud Raivo Väik, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus leiab, et Raivo Väik`i ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne.
Raivo Väik kannab karistust üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest . Hinnates R.Väiki isikut, pidas kohtunik põhjendatult silmas, et R.Väiki suhtes tehtud viimased kolm kriminaalkohtu otsust kõnelevad sellest, et R.Väik võib kergekäeliselt lüüa teist isikut noaga, tegemist on neljanda süüdimõistmisega üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Viimane karistus on kestnud alates 1994.a. mis sisaldab 3 rasket kuritegu, 2-neist on sooritatud vangla tingimustes.
Vangistuse kandmise aja jooksul on teda 3 korral distsiplinaarkorras karistatud. Hinnates kõiki asjaolusid , arvestab kohus vanglainspektori arvamust , et uue kuriteo sooritamise tõenäosust ei saa välistada, arvestades R.Väiki varasemat käitumist ja toimepandud kuritegusid ( tl.161). Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 3 aastat 2 kuud )vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras:
Jätta Ämari Vangla direktori taotlus Raivo Väiki tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata.
Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule.
Kohtunik: