Court dismisses appeal in murder case where defendant's self-defense claim was rejected due to lack of real threat. Defendant convicted of intentional homicide.

1-05-1653

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg, koht

Kohtukoosseis

Sekretär

Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid

Prokurör

Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

13.aprillil 2006.a., Tallinn

Jüri Paap, Ivi Kesküla, Malle Preimer

Tatjana Derkatš

Harju Maakohtu 14.02.2006.a. kohtuotsus V.T.

süüdistuses

süüdistatav V.T., kannatanu Nikolai Kivistik

Ave Eisel

adv. Natalja Lausmaa

Harju Maakohtu 14.02.2006.a. kohtuotsus V.T.

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid

rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule

päeva

jooksul.

Selle

õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Apelleeritud kohtuotsusega

V.T., sünd., , alalise töökohata, varem kriminaalkorras karistamata, vahi all, tunnistati süüdi Georg Nikitini tapmises 21.06.2005.a. ajavahemikus kella 20.00 kuni 20.50 Tallinnas Vilmsi tn. 50 maja juures, mil ta alkoholijoobes lõi G.Nikitinile telliskiviga ja metallist kanalisatsioonikaevuluugiga pähe. Kannatanu suri saadud kehavigastustesse sündmuskohal. Tegu kvalifitseeriti KarS § 113 järgi, süüdlase karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja menetleti maakohtus lihtmenetlusena, vähendati seda karistust KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat ja 8 kuud vangistust. Süüdlaselt mõisteti välja sundraha ja menetluskulud, samuti 10 843 krooni Nikolai Kivistiku kasuks seoses tapetu matmisega.

Apellatsioonid ja taotluste sisu

Süüdistatav V.T. leiab, et kohus jättis tähelepanuta tema poolt antud ütlused, et tapmisele eelnenud sõnavahetuse käigus sõimas narkojoobes viibiv G.Nikitin teda ja ähvardas „maha lüüa“, mida tema võttis kui tapmisähvardust. Seda olevat eeluurimisel kinnitanud ka tunnistaja Mai Lill. Teades G.Nikitini agressiivsust tülide käigus ja käitumise ettearvamatust joobnuna kartis kaebaja oma elu pärast. Liikudes üle staadioni lähenes G.Nikitin äkki talle ja karjus „Löön su kasti!“, millest kaebaja sattus paanikasse, haaras maast pooliku telliskivi ja ümber pöörates lõi sellega ähvardajale pähe. Pärast seda tegutses ta afekti seisundis viibides, tapmise kavatsust tal polnud. Neil asjaoludel taotleb süüdistatav kvalifitseerida tema käitumine tapmisena enesekaitse piiride ületamisel ja vähendada mõistetud karistuse määra. Kannatanu N.Kivistik leiab, et süüdlasele on mõistetud liialt leebe karistus ja palub karistada teda karistuse maksimaalmääras, kannatanu pea tellisega ja kanalisatsiooniluugiga sodiks peksmisel ei saa olla juttu enesekaitsest. Tapetu polnud kunagi vägivaldne, mida võivad kinnitada tänavanaabrid. Kaebaja heidab veel ette, et küsitletud pole V.T.i tänavanaabreid.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ükski menetluspool pole vaidlustanud, et G.Nikitinile tekitas surma põhjustavad kehavigastused nimelt süüdistatav V.T.. Apelleeritud kohtuotsuses kajastuvad maakohtu põhjendused järeldustele, et seejuures V.T. ei viibinud hädakaitse seisundis ja ta käitus tahtlikult. Just neid järeldusi süüdistatav vaidlustab. Puudub vajadus käesolevas kohtuotsuses veelkordselt käsitada tõendeid, et G.Nikitini surma põhjustas V.T.. Ringkonnakohus nõustub täiel määral maakohtu käsitlusega ja järeldustega väidetud hädakaitse seisundist ja käitumise tahtlusest.

Kolleegium peab eriliselt vajalikuks rõhutada seda osa V.T.i enese ütlustest, et ta arvas, et teda rünnatakse, telliskiviga kannatanule näkku lüües ta ei veendunud selle ohu reaalses olemasolus, kannatanu „oleks temale reaalselt võib-olla vigastusi tekitanud, ta ei jäänud seda ootama“ (tl. 97). Ka on ta ise kinnitanud kriminaalasja uurimise käigus, et esmasest kiviga löömisest kannatanu kukkus, sellele vaatamata lõi maas lamavat kannatanut kanalisatsiooniluugiga vastu pead (tl. 89). Et V.T. tõesti jätkas maas lamava G.Nikitini löömist, on kinnitanud ka tunnistajad H.Poobus ja M.Lill.

Kolleegiumi arvates kiviga näkku lüües ja reaalselt vastupanu mitteosutavale maaslamavale kannatanule elutähtsasse piirkonda lüües soovis süüdistatav G.Nikitini surma saabumist. Neil asjaoludel tuleb süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. Asjas ei oma tähtsust, kas kannatanu surm saabus esmase kiviga löömise tagajärjel või löögist kaevuluugiga, kõik löögid teostati lühikese ajavahemiku kestel ja olid kantud ühtsest tahtlusest. KarS § 113 sanktsiooniks on vangistus tähtajaga 6-15 aastat. Maakohtu otsuses on näidatud, millised asjaolud mõjutasid V.T.ile nimelt 10 aastase vangistuse s.o. sanktsiooni keskmise määra piiridesse jääva karistuse mõistmist: tegemist on I astme jõhkral viisil toimepandud raske isikuvastase kuriteoga, mille kindlakstegemisele aitas V.T. oma süü tunnistamisega aktiivselt kaasa.

Viimast asjaolu pidas maakohus vastutust kergendavaks asjaoluks. Varem pole V.T.i kriminaalkorras karistatud. Kolleegiumi arvates on maakohus süüdlase karistamisel käesoleval juhul järginud kõiki seaduses nimetatud nõudeid, KarS §-s 56 lg 1 nimetatud õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Neil asjaoludel tuleb N.Kivistiku apellatsioon jätta rahuldamata. Apellatsioonis nimetatud vajadus küsitleda isikuid, kes võivad iseloomustada G.Nikitinit, ei ole asjakohane, sest süüdistatavaks on teine isik.

Mõistetud karistuse vähendamine 1/3 võrra on lühimenetluses KrMS § 238 lg 2 kohaselt seaduslik. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Jüri Paap Ivi Kesküla Malle Preimer