Court denies conditional early release for recidivist who previously abused probation and committed new crimes.
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedThe court denied the prisoner's request for conditional early release, citing his history of recidivism and prior abuse of probation. While the prison administration noted the inmate's good behavior, the prosecutor and court emphasized that his repeated offenses and failure to reform rendered him unsuitable for release. Consequently, the court ruled that the probation period could not achieve its rehabilitative goals and that the full sentence must be served.
Legislator headnote
AI generatedKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release when the offender's criminal history, including prior abuse of probation and new offenses, demonstrates that rehabilitation is no longer possible and the probation period cannot achieve its intended goals.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedFull text
1-08-9505
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-9505
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Rein Tomsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Rein Tomson (isikukood: 35101160287; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Rein Tomson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 18.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Tomsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Rein Tomson tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.02.2007.aasta otsusega KarS § 25 – §113; §
263 p 1, 2, 3; § 274 lg 1 järgi. KarS § 64 kohaselt mõisteti liitkaristuseks R. Tomsonile 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.
Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2007.a kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu 14.02.2007.a otsus. Mõistetud karistusest kuulub ärakandmisele 1 aasta 11 kuud ja 17 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 23.04.2007.a ja lõpp on 09.04.2009.a.
R. Tomsoni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama xxx, töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu R. Tomsoni vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav omab palju uue kuriteo toimepanemise riske – elustiil, tema mõtlemine, käitumine, sõltuvusprobleemid, töö kogemus, sissetulek, majanduslik toimetulek.
Rein Tomson taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetav on juba korra ennetähtaegselt vabastatud, kuid kuritarvitas kohtu usaldust ning pani toime uue kuriteo. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Prokurör on seisukohal, et Rein Tomson ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd tema kriminaalne käitumine on juba kinnistunud ning mõjutada teda elama seaduskuulekat elu, ei ole enam võimalik. Seda näitab ka see, et kinnipeetav on varem juba olnud kriminaalhooldusel, kuid pani ikkagi toime uue kuriteo.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et R. Tomson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Tomsoni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetav on juba korra ennetähtaegselt vabastatud, kuid kuritarvitas kohtu usaldust ning pani toime uue kuriteo. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. R. Tomson ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd tema kriminaalne käitumine on juba kinnistunud ning mõjutada teda elama seaduskuulekat elu, ei ole enam võimalik. Seda näitab ka see, et kinnipeetav on varem juba olnud kriminaalhooldusel, kuid pani ikkagi toime uue kuriteo.
Arvestades R. Tomsoni poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik