Legislator Case Law & Legislation
1-07-3986\1 AI generated

Court dismisses summary procedure due to unclear summons requests and rejects fine in favor of imprisonment.

Case Number 1-07-3986\1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Dismissed

Legislator summary

AI generated

The court dismissed the summary procedure order and returned the case file to the prosecution. The defendant, E.B., was charged with assault and attempted murder while intoxicated, with a prosecutor requesting only a fine. The court rejected the fine because E.B. had a history of unpaid fines and prior imprisonment, making a custodial sentence more appropriate. Furthermore, the court found the prosecutor's request to summon witnesses ambiguous, violating the strict rules for summary proceedings which do not require witness summons.

Legislator headnote

AI generated

KrMS § 253; § 385 p12: In summary proceedings, the court decides without summoning parties, and if witness summons requests are unclear, the procedure must be dismissed to ensure procedural correctness.

Keywords

AI generated
summary procedure dismissal witness summons ambiguity criminal procedure law unpaid fine history custodial sentence preference

Cited Legislation

AI generated
KrMS § 253 p3
KrMS § 385 p12
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-3986

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. aprillil 2007 a Tallinn Kriminaalasja number 1- 07-3986 Kohtukoosseis Kohtunik Liina Pohlak Kriminaalasi E.B süüdistus KarS § 121 ja § 120 järgi käskmenetluses Süüdistatav E.B

isikukood xxx

RESOLUTSIOON Keelduda käskmenetlusest ja tagastada prokuratuurile kriminaaltoimik

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust

KURITEO ASJAOLUD JA KVALIFIKATSIOON

E.B süüdistatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil, 26.01.2007 kella 23.30 paiku korteris, olles alkoholijoobes, kasutas M. M suhtes vägivalda (lõi rusikaga vastu nägu), tekitades M. M-le kehavigastusi ja füüsilist valu. Seega E.B pani toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti teda süüdistatakse kuriteos, mis on kvalifitseeritav KarS § 120 järgi, mis seisneb selles, et tema, olles alkoholijoobes, 11.06.2006.a. kella 13.40 paiku, võttis püksirihma vahelt välja noa ja hoides seda käes, ähvardas tapmisega O. G-t, lubades viimase surnuks lõikuda, kuna viimane oli eelmisel päeval löönud tema elukaaslast M. M-t.

Seega pani E.B toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. noaga vehkides tapmisega ähvardamise, kusjuures oli alust karta ähvarduse täideviimist.

KOHTU MOTIIVID

Prokurör pidas võimalikuks E.B karistamist toimepandud kuriteo eest KarS § 121 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o. 1500 krooni., päevamäära suurus 50 krooni. KarS § 120 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o. summas 1500 krooni, päevamäära suurus 50 krooni.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristuse suurendamise teel, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses, s.o. 3 000 krooni.

Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega ei nõustu prokuröri ettepanekuga. KarS § 121 ja

§ 120 puhul on tegemist teise astme kuritegudega, mille ettenähtud sanktsioon on rahaline karistus või kuni kolmeaastane või üheaastane vangistus. E.B on varem kohtulikult korduvalt karistatud, s.h korduvalt reaalse vangistusega, väärteo eest on mõistetud rahatrahv summas 420 krooni 11.02.2005 (tl 52). Kriminaalasja toimikus puuduvad andmed, et E.B oleks nimetatud rahatrahvi tasunud. E.B poolt 27.01.2007 antud ankeetandmete kohaselt ta töötab (tl 21). Arvestades seda, et E.B on väärteo eest mõistetud rahatrahv tasumata, ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (ka reaalse vangistusega), tal on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, samuti arvestades kuritegude laadi, milles E.B süüdistatakse ja tema isikut, ei pea kohus otstarbekas tema karistamist rahalise karistusega.

Prokurör on lisanud süüdistusaktile kohtusse kutsutavate isikute nimekirja (tl 84). KrMS § 252-254 ei näe ette käskmenetluse korral menetlusosaliste kohtusitungile kutsumist. KrMS §

253 kohaselt teeb kohus käskmenetluses lahendi ilma menetlusosalisi kohtusse kutsumata.

Kuna prokurör on lisanud süüdistusaktile nimekirja isikutest, kelle kohtusse kutsumist ta taotleb ei ole selge, millist menetluse liiki prokurör silmas pidas

Kohus juhindub KrMS §-st 253 p3 ja 385 p12. Liina Pohlak /allkiri/ Kohtunik