Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
127082024002 EE

Haridus- ja teadusministri 14. veebruari 2024. a määruse nr 4 „Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks” muutmine

2 Artikel / Bestimmungen · Estland
Originalquelle öffnen Maschinenlesbares Markdown (.md)

Gesetzestext (2 Artikel)

Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja teadusministri 14. veebruari 2024. a määruse nr 4 „Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks” muutmine — RT I, 2024, 2

Haridus- ja teadusministri 14. veebruari 2024. a määruses nr 4 „Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva määruse § 2 punktis 1 nimetatud toetust kohaldatakse üldhariduskooli I–III kooliastmele (edaspidi põhikool).”; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva määruse § 2 punktis 2 nimetatud toetust kohaldatakse koolieelsele lasteasutusele (edaspidi lasteasutus) ning põhikoolile. (22) Käesoleva määruse § 2 punktis 3 nimetatud toetust kohaldatakse põhikoolile.”; 3) paragrahvi 1 lõike 7 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „loetakse õpilaseks” sõnadega „on õpilane”; 4) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Eesti keelest erineva emakeelega laps/õpilane käesoleva määruse tähenduses on laps või õpilane, kelle kohta on märgitud EHISes: 1) emakeel, mis ei ole eesti keel, või 2) kaks emakeelt, millest üks võib olla eesti keel.”; 5) paragrahvi 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „lasteasutusele ja”; 6) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „üks toetuse liik” tekstiosaga „üks täiendav eesti keele õppe toetuse liik”; 7) paragrahvi 3 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) toetuse andmise aastale eelneval aastal EHISes 10. novembri seisuga tehtud märked eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste kohta, kellel on täiendava eesti keele õppe vajadus; 2) toetuse andmise aastal EHISes 10. septembri seisuga tehtud emakeele märked eesti keelest erineva emakeelega laste/õpilaste puhul, kui nad õpivad eestikeelsele õppele üleminevas lasteasutuses või põhikoolis.”; 8) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui EHISes tehtud märgete alusel saab lapse/õpilase eest maksta mitut liiki toetust, määratakse kõrgeima määraga toetus.”; 9) paragrahvi 3 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 5 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „klassis”; 11) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 1 täiendatakse enne sõna „rakendatakse” sõnaga „klassis”; 12) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) vajaduse korral võimaldatakse täiendavat eesti keele õpet;”; 13) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) EHISes on tehtud õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga märge „vajab täiendavat tuge eesti keele õppeks”.”; 14) paragrahvi 5 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kus” sõnaga „kui”; 15) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „individualiseerimisega” sõnaga „ja”; 16) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega lapse/õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga emakeele märge ning märge „vajab täiendavat tuge eesti keele õppeks”.”; 17) paragrahvi 5 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „saab taotleda lasteasutusele või põhikoolile, kes” tekstiosaga „saab taotleda põhikoolile, kui”; 18) paragrahvi 5 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „põhimõtteid” sõnaga „ja”; 19) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga keelekümbluse märge.”; 20) paragrahvi 5 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kus” sõnaga „kui”; 21) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast lauseosa „(individuaalne õppekava, eesti keel teise keelena, täiendav eesti keele õpe)” sõnaga „ja”; 22) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) EHISes on tehtud eesti keelest erineva emakeelega õpilase kohta toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga märge „USR” või „UA” ning kaks tugiteenuse märget.”; 23) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 5 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) taotluskeskkonnas eeltäidetud taotlusvormil esitatavad andmed on õiged.”; 27) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „toetuse andmise aastale järgneva aasta 15. jaanuariks” tekstiosaga „toetuse andmise aasta 31. detsembril”; 28) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Toetuse saajal on kohustus kasutamata jäänud toetus tagasi maksta, välja arvatud juhul, kui summa jääb alla 10 euro.”; 29) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „paragrahvi” tekstiosaga „määruse § 10”.

Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja teadusministri 14. veebruari 2024. a määruse nr 4 „Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks” muutmine — RT I, 2024, 2

Määruse § 1 punkt 27 jõustub 1. juulil 2025. aastal.

Fragen Sie sich, wie diese Gesetzesbestimmung auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Erlass zusammen mit Rechtsprechung, Kommentaren und verwandten Gesetzesbestimmungen in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →