Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
123042021006 EE

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse ning gümnaasiumi lõpetamisega 2020/2021. õppeaastal

4 Artikel / Bestimmungen · Estland
Originalquelle öffnen Maschinenlesbares Markdown (.md)

Gesetzestext (4 Artikel)

Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse ning gümnaasiumi lõpetamisega 2020/2021. õppeaastal — RT I, 2021, 6

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 11 lõike 4 punktid 12 ja 13 sõnastatakse järgmiselt: „12) gümnaasiumis sooritatud õpilasuurimuse või praktilise töö teema ning hinne numbri ja sõnaga või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”; 13) põhikooli lõpueksamite või gümnaasiumi koolieksami ained ja hinded numbrite ja sõnadega või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”;”; 2) paragrahv 201 sõnastatakse järgmiselt: „§ 201. Loovtöö, õpilasuurimuse ja praktilise töö ning gümnaasiumi koolieksami kandmine hinnetelehele 2020/2021. õppeaastal (1) Loovtöö sooritamise kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele märge „Sooritamine ei olnud piirangute tõttu võimalik”, kui õpilane ei sooritanud loovtööd, sest see ei olnud õppenõukogu otsusel eelmisel õppeaastal kehtinud eriolukorrast või 2020/2021. õppeaastal õpilaste turvalisuse kaitseks kooli poolt rakendatud õppekorralduslikest erisustest tulenevalt võimalik. (2) Õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele järgmised märked: 1) kui õppenõukogu on otsustanud, et õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine ei ole COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik, kantakse hinnetelehele märge „Ei sooritanud piirangute tõttu”; 2) kui õppenõukogu punktis 1 nimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane õpilasuurimust või praktilist tööd ei sooritanud, kantakse hinnetelehele märge „Jättis sooritamata”. (3) Gümnaasiumi koolieksami kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele järgmised märked: 1) kui õppenõukogu on otsustanud, et koolieksami sooritamine ei ole COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik, kantakse hinnetelehele märge „Ei sooritanud piirangute tõttu”; 2) kui õppenõukogu punktis 1 nimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane koolieksamit ei sooritanud, kantakse lõputunnistusele märge „Jättis sooritamata”.”.

Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse ning gümnaasiumi lõpetamisega 2020/2021. õppeaastal — RT I, 2021, 6

Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruses nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 52 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 52. Erisused põhikooli lõpetamisel ja hindamisel 2020/2021. õppeaastal lihtsustatud õppes”; 2) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) 2020/2021. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse. (4) Õppeainete viimased aastahinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras 2020/2021. õppeaastal õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.”.

Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse ning gümnaasiumi lõpetamisega 2020/2021. õppeaastal — RT I, 2021, 6

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 252 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 252. Erisused põhikooli lõpetamisel ja hindamisel 2020/2021. õppeaastal”; 2) paragrahvi 252 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) 2020/2021. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse. (6) Õppeainete viimased aastahinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras 2020/2021. õppeaastal õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.”.

Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse ning gümnaasiumi lõpetamisega 2020/2021. õppeaastal — RT I, 2021, 6

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 221 pealkirjast ja lõikest 4 jäetakse välja tekst „ja 2020/2021.”; 2) paragrahvi 221 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) määrust täiendatakse §-ga 222 järgmises sõnastuses: „§ 222. Erisused hindamisel, gümnaasiumi koolieksami, õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamisel ja gümnaasiumi lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal (1) 2020/2021. õppeaastal võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse. (2) Kursusehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik kursusehinnet välja panna numbrilise hindena, võib kursusehindena kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada „arvestatud/mittearvestatud”. (3) Kooliastmehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on kõik kooliastmehinde aluseks olevad kursusehinded väljendatud hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”, võib kooliastmehindena kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada „arvestatud/mittearvestatud”. (4) Koolieksami hindamisel võib kasutada hinnangut „arvestatud/mittearvestatud”. (5) 2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama koolieksamit ja õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole õppenõukogu otsusel COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik või on oluliselt raskendatud. (6) 2020/2021. õppeaastal ei kohaldata gümnaasiumi lõpetamisele § 18 lõigetes 3 ja 4 sätestatut ning kool annab gümnaasiumi lõputunnistuse õpilasele, kelle kooliastmehinded on vähemalt „rahuldavad” või lõikes 3 nimetatud juhul „arvestatud”. (7) 2020/2021. õppeaastal luuakse gümnaasiumi lõpetajatele võimalus sooritada riigieksamid, mis ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega, eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning ühe järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest: 1) Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel); 2) Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksam, Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksam ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam, kus punktid vahemikus 1–4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5–15 keeleoskustasemega C1 (saksa keel); 3) тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksam ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksam (vene keel); 4) Cambridge English C1 Advanced eksam (inglise keel).”.

Fragen Sie sich, wie diese Gesetzesbestimmung auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Erlass zusammen mit Rechtsprechung, Kommentaren und verwandten Gesetzesbestimmungen in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →