Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja kord

Kõrghariduse omandamisel pikeneb nominaalne õppeaeg riigikeele süvendatult õppimisel (edaspidi riigikeele süvaõpe) kuni ühe õppeaasta võrra järgmiste tingimuste täitmise korral

1) riigikeele süvaõppe mahu on kinnitanud õppeasutuse struktuuriüksus, kes korraldab riigikeele süvaõpet selles õppeasutuses;

2) riigikeele süvaõppesse õppima asuv üliõpilane on immatrikuleeritud kõrgharidustaseme õppekavale;

3) riigikeele süvaõppesse õppima asuva üliõpilase eesti keele kui õppekeele oskus ei vasta kõrgharidustasemel õppimiseks esitatavatele nõuetele;

4) riigikeele süvaõppe maht on kuni 60 ainepunkti.

Riigikeele süvaõppe moodulis esitatakse järgmised andmed

1) riigikeele süvaõppe eesmärk ja õpiväljundid;

2) ainepunktide arv;

3) õppeainete loend;

4) riigikeele süvaõppe läbimisel üliõpilasele esitatavad nõuded;

5) andmed riigikeele süvaõpet läbiviivate õppejõudude kohta (nimi, kvalifikatsiooni nimetus, omandamise aasta ja õppeasutus, erialane töökogemus);

6) õppetöö korraldus.

(1) Õppeasutus hindab üliõpilase eesti keele oskust enne riigikeele süvaõppesse õppima asumist ning riigikeele süvaõppe läbimisel.

(2) Eesti keele oskuse nõuded ja hindamise korra kehtestab õppeasutus, lähtudes Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustaseme kirjeldustest. Õppeasutus avalikustab eesti keele oskuse nõuded ja hindamise korra õppeasutuse veebilehel.

Riigikeele süvaõpet finantseeritakse õppeasutusele eraldatava tegevustoetuse kaudu.

(1) Õppeasutused viivad oma riigikeele süvaõppe tingimused ja korralduse käesoleva määruse § 1 punktis 4 sätestatuga kooskõlla hiljemalt 2013/2014. õppeaasta alguseks.

(2) Haridus- ja teadusministri 18. mai 1999. a määrus nr 28 „Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimuste ja korra kinnitamine” (RTL 1999, 87, 1079; 2008, 65, 928) tunnistatakse kehtetuks.