Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord

(1) Sotsiaalnõustamist ja psühholoogilist abi on õigus saada teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase lapsel, vanemal ja vanavanemal ning muul sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmel (edaspidi isik), kui tema toimetulekuvõime on vähenenud ja toimetulekuvõime vähenemine on seotud kaitseväelase hukkumise või püsiva tervisekahjustuse saamisega.

(2) Kaitseväelasel, kellega seoses isik sotsiaalnõustamist ja psühholoogilist abi taotleb, peab olema tuvastatud kaitseväeteenistuse seaduse §-s 202 sätestatud korras õigus saada teenistusalaseid tagatisi.

(3) Isikule tagatakse tema soovil ning tuvastatud vajaduse korral sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline abi Kaitseväe kaudu ja eelarvest lähtudes käesoleva määruse §-s 2 sätestatud piirmääradest.

(4) Juhul kui Kaitseväes puudub võimalus vajaliku sotsiaalnõustamise või psühholoogilise abi tagamiseks, korraldab Kaitseväes sotsiaalnõustamist ja psühholoogilist abi korraldav struktuuriüksus (edaspidi tugikeskus) isikule sotsiaalnõustamise või psühholoogilise abi osutamise väljaspool Kaitseväge. Osutatud teenuse maksumus kaetakse Kaitseväe eelarvest teenuse osutaja esitatud kuludokumentide alusel käesoleva määruse §-s 2 sätestatud piirmäära ulatuses.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib taotleda psühholoogilist abi psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia või tugigrupi teenuse kasutamiseks.

(6) Psühholoogilise abi kulu hüvitatakse, kui nimetatud abi osutajal on kutseseaduse alusel antud psühholoogia kutseala kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus psühholoogias või sellele vastav kvalifikatsioon.

(7) Sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi saamiseks esitab isik tugikeskusele käesoleva määruse lisas toodud vormikohase taotluse ning muud sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi saamise õigust tõendavad dokumendid.

(8) Tugikeskus koostab isikule tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutamise plaani ning teeb isikule ettepaneku teenuse osutaja osas.

(1) Kaitsevägi tagab isikule sotsiaalnõustamise kuni 20 euro ulatuses nõustamise tunni eest ja kokku kuni 200 euro eest aastas.

(2) Kaitsevägi tagab isikule psühholoogilise abi kuni 350 euro eest aastas.

(3) Isikule, kellel on vajadus sotsiaalnõustamise või psühholoogilise abi järele, mille maksumus ühe aasta jooksul ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 kehtestatud piirmäärasid, otsustab nimetatud teenuste tagamise Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud isik.

Määrus jõustub 1. aprillil 2013. aastal.