1-08-7827\15 — 1-08-7827\15 — Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-08-7827

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2008 Tartu Kriminaalasja number 1-08-7827 (07260201668) Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava I.V apellatsioon. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:

jätta I.V apellatsioon Tartu Maakohtu

21. oktoobri 2008 otsuse peale kriminaalasjas 1-08-7827 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2008 otsusega mõisteti I.V süüdi KarS § 424 järgi ning karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti I.V-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 aastaks.

KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Maakohus arutas I.V-le KarS § 424 järgi esitatud süüdistus selles, et tema: - olles karistatud Viru Maakohtu 12.02.2007 otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega

12000 krooni koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, alates 28.02.2007 (seega eelnev karistus ei ole aegunud ega karistusregistrist kustutatud) juhtis

29.09.2007 kella 09.55 Iisaku-Varesmetsa tee 2 km-l, Iisaku vallas, Ida-Virumaal, olles alkoholijoobes, mootorsõidukit BMW 316 registrimärgiga nr XXX ; - olles karistatud Viru Maakohtu 12.02.2007 otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega

12000 krooni koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks alates 28.02.2007 (seega eelnev karistus ei ole aegunud ega karistusregistrist kustutatud) juhtis

24.11.2007 kell 11.50 Jõgevamaal Jõgeva vallas Jõgeva-Mustvee maanteel, olles alkoholijoobes, mootorsõidukit Ford Escort registrimärgiga XXX . Maakohtus tunnistas I.V end temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning

vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.V pani talle süüksarvatavad kuriteod toime tahtlikult. Vastutust kergendavad ja

raskendavad asjaolud I.V suhtes puuduvad. Maakohus ei pidanud võimalikuks

rahalise karistuse mõistmist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on I.V varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, neist neljal korral mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobes. Viimati karistati teda KarS § 424 järgi 12.02.2007 ja käesolevas kriminaalasjas talle süüksarvatava esimese joobes juhtimise on ta toime pannud vaid 7 kuu

möödudes viimasest kohtuotsusest ja paari kuu pärast sõitis veel ka teist korda, olles alkoholijoobes. Mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole tal kunagi olnud. Maakohtu arvates näitab eeltoodu, et I.V on liikluseeskirjade rikkuja, kes kangekaelselt ignoreerib

määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Varem on I.V

karistatud rahatrahvi (väärteokorras), rahalise karistuse ja ka vangistusega, mille kandmisest on teda tingimuslikult vabastatud viiel korral ja kolmel korral on ta ka reaalselt

vangistuses viibinud. 2001.a alates määratud rahatrahvid on kõik tasumata ja rahalisi karistusi tasub enda sõnade kohaselt igakuiselt osade kaupa. Vaatamata kõigile määratud

karistustele ja ka varem antud võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna,

vabastades ta tingimuslikult vangistusest, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud jonnaka järjekindlusega õigusvastast käitumist.

Maakohus leidis, et puudub alus I.V vangistuse asendamiseks või karistusest

tingimuslikult vabastamiseks, s.h ka nn šokivangistuse kohaldamiseks. Karistuse kandmisest osalise vabastamise eesmärgiks on anda isikule lühiajalise vangistusega tõsine

hoiatus, mis peaks teda mõjutama edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isiku suhtes, keda on korduvalt karistatud ja kes muuhulgas on korduvalt kandnud karistusena ka

reaalset vangistust, puudub taolisel osalisel lühiajalise vangistusel mõte, see ei täidaks

karistuse eripreventiivset eesmärki. KarS § 69 kuulub kohaldamisele vaid juhul, kui

arvestades süüdlase isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei oleks vangistuse

ärakandmine süüdimõistetu poolt otstarbekas. I.V on karistatud mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholijoobes kokku 7-l korral, kuid ükski määratud karistustest ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb I.V talle mõistetud vangistus ära kanda. Maakohus leidis, et pere olemasolu, elamistingimuste parendamine ja töötamine on küll

positiivsed ning olulised, kuid ei saa olla aluseks kergema karistuse kohaldamisel, vaid neid asjaolusid saab arvestada kogumis muu tuvastatuga. Elu- ja töökoht olid I.V

olemas ka varasemate kohtuotsuste tegemise ja käesolevas asjas süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal, samuti pere ja ülalpeetavad. Kõik see pole mõjutanud teda muutuma. Peale selle nähtus kohtuistungil tõendite uurimisel, et asjaolu, et I.V enam alkoholi ei tarvita, on tema enda ütluste põhjal tingitud pigem tema tervise halvenemisest

mitte hoiakute muutumisest ja alkoholi võõrutusravile võiks ta vajadusel alles tulevikus minna.

Maakohus leidis, et arvestades rikkumiste järjekindlust, süüdimõistetu enda hoolimatut

suhtumist kehtestatud normidesse, toimunusse ning talle määratud karistustesse, tuleb kohaldada lisakaristust kaheks aastaks. I.V esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning mõista karistuseks KarS § 424 järgi üldkasulik töö KarS § 69 sätteid kohaldades. Apellatsiooni kohaselt on mõistetud karistus liiga karm.

Alates 2008. a oktoobrist töötab ta OÜ-s Purutuli liinioperaatorina, töötasu on korralik, oktoobrikuu töötasu oli 9000 krooni. Vanglasse minekul kaotaks ta töö ja ka pere satuks raskesse majanduslikku olukorda. Elukaaslane Marget Sääre on töötu, saab töötu abiraha. Poeg hakkas koolis käima ja peres on ka veel 3-aastane tütar.

I.V palub mõista karistuseks üldkasuliku töö. Seda oleks võimalik kanda ka vahetustega töö tõttu - 4 päeva tööl ja 4 päeva vaba.

I.V leiab, et kõik minevikus toimunud pahandused olid tingitud liigsest alkoholitarvitamisest. Ta on püüdnud selle pahega võidelda, aastatel 2004-2005 tegi läbi alkoholismivastase ravi. Ta kavatseb uuesti alkoholismivastase ravi läbi teha, kuid selleks

on olnud takistuseks tervislik seisund. Alkoholi tarvitamisest on ta loobunud alates

12.05.2008. Alkoholi tarvitamisest täielik loobumine on esmajoones ka tema tervise huvides.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus on põhjendatult arvesse võtnud seda, et I.V on varem karistatud üksteist

korda, nendest neljal korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Pärast viimast

karistust, mis mõisteti talle KarS § 424 järgi, on süüdistatav kahel korral juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Maakohus on üksikasjalikult põhjendanud, miks ei ole I.V

puhul võimalik karistusest vabastamine või üldkasuliku töö määramine.

Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes, omamata kunagi mootorsõiduki juhtimise õigust, on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes ja seda ka pärast karistamist samasuguse teo eest.

Sellise süüdistatava karistamise puhul on olulisel kohal õiguskorra kaitsmise huvid.

I.V puhul on tegemist isikuga, kes kangekaelselt ei soovi arvestada kehtestatud liikluskorraga ja sellega ei ohusta ta mitte ainult enda elu ja tervist, vaid ka nende oma, kes liikluskorda austavad ja käituvad liikluses õiguskuulekalt

Viimasel ajal meie teedel väljakujunenud liiklussituatsioon sunnib I.V taoliste

liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda teenib ka süüdistatavale mõistetud ja maakohtu poolt veenvalt põhistatud karistus.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Ago Kutsar