Court denies early release due to prior violation of probation obligations and failure to cooperate with probation officers.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court denied Marko Prikko's request for conditional release before the sentence term expired. Although the prisoner had served over two-thirds of his sentence, the court found that his previous failure to meet probation obligations and subsequent revocation of early release demonstrated a lack of responsibility. Consequently, the court ruled that Prikko was not suitable for criminal probation and must complete the remaining prison term.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76 lg 2; KarS § 76 lg 3: A court may grant conditional release before the sentence term expires only if the convicted person has actually served at least two-thirds of the sentence and demonstrates suitability for probation through conduct and attitude.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
1 (2) Kriminaalasi nr 1-08-7124
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
02. juuli 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7124 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Alar Häidberg Taotlus Marko Prikko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu MARKO PRIKKO
Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxu; isikukood 38212302715 RESOLUTSIOON
Jätta Marko Prikko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Marko Prikko on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 10.10.2001.a otsusega kriminaalasjas nr 1-171/01 KrK § 1243 lg 1, § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 2, 3, § 141 lg 2 p 1, 2, 3 ja §
197 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi ja karistuseks on KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud 6 aastat 28 päeva vabadusekaotust. Harju Maakohtu 26.04.2007.a määrusega vabastati Marko Prikko tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Tartu Maakohtu 04.02.2008.a määrusega pöörati Tartu Maakohtu 10.10.2001.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 29 päeva vangistust täitmisele.
2 (2) Kinnipeetava karistusaeg algas 14.03.2008.a ja lõpeb 12.09.2008.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 14.03.2008.a. 26.05.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Marko Prikko on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 25.02.1997.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust 2-aastase katseajaga; 2) 11.05.2000.a Harju Maakohtu poolt KrK § 195 lg 3 järgi 2 aastat 8 kuud vabadusekaotust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Marko Prikko tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toetanud ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist on isikuga, kes korra juba oli tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid kelle karistus pöörati uuesti täitmisele, kuna ta ei täitnud talle pandud kohustusi. Marko Prikko ise arvas, et seekord on ta valmis kontrollnõudeid täitma ja soovis uuesti enne tähtaega vabaneda.
Kohus leiab, et puudub alus Marko Prikko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Marko Prikko on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Marko Prikko kannab karistust kuriteo eest, mille ta pani toime katseajal. Vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks teda korra vabastada ennetähtaegselt vangistuse kandmisest. Marko Prikko aga ei kasutanud antud võimalust, vaid rikkus kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus uuesti täitmisele. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamusega, et Marko Prikko senine käitumine on näidanud, et ta ei soovi teha koostööd kriminaalhooldajatega ja suhtub vastutustundetult talle pandud kohustuste täitmisse ning pole seega sobiv kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldus on süüdimõistetule antud täiendav võimalus, mille vältel ta peab täitma teatud kohustusi, mis seavad talle piiranguid võrreldes teiste kodanikega. Süüdimõistetul on võimalus valida, kas ta nõustub taoliste piirangutega ja täidab neid, või mitte ja kannab vangistust. Marko Prikkole oli antud võimalus, kuid ta ei kasutanud seda.
Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.
Kohtunik