Estonian court dismissed appeal against traffic fine for unsafe U-turn causing accident.

4-06-1645

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2006a. Tallinn Väärteoasja number 4-06-1645 Kohtukoosseis Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Tiiu Varm

Väärteoasi Kaebus Lääne Politseprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber’i 17.04.2006a. otsuse nr.2670,06,001490 peale. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Imre Veber, kaebaja D.F, i.k.xxxxxxxxxx, elukoht:xxxx, kaebaja esindaja Maano Saareväli. RESOLUTSIOON

Jätta D.F kaebus rahuldamata ja Lääne Politseprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber’i 17.04.2006a. otsus nr.2670,06,001490 muutmata. Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse peale võib edasi kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul, teatades Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaebuse arutamisel tuvastati: Lääne Politseprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber’i 17.04.2006a. otsusega nr.2670,06,001490 määrati D.F’le Liiklusseaduse § 7417 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks rahatrahv 8 trahviühiku ulatuses,so. 480kr , selle eest ,et 10.02.2006a. kell 21.45.

Pärnu linnas,Papiniidu tn.35,“Viiburi“ autobussipeatuse ees juhtides sõidukit, enne tagasipöörde sooritamist ei veendunud selle ohutuses, sooritades tagasipöörde sõidutee paremalt äärelt, keerates ette tagant lähenevale sõidukile, tekitades liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju. Eeltooduga rikkus LE § 91 ja § 97 nõudeid, pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 7417 lg.1 järgi. Oma kaebuses ülaltoodud otsuse peale, palub kaebaja otsuse tühistada, menetluse asjas lõpetada, sest leiab, et kasutas tagasipöördel LE §-st 99 tulenevat õigust sooritada tagasipööre mujalt, kui pärisuunavööndi vastava ääre lähedalt ning tagasipööret alustades oli tagantpoolt lähenev sõiduk ohutus kauguses-kaebajast ca 50 meetri kaugusel.

Õnnetus toimus kaebaja arvates ilmselt seetõttu ,et tagant lähenenud lubatud sõidukiirust ületanud sõiduk ei vähendanud õigeaegselt kiirust ja sõitis kaebaja poolt juhitud sõidukile spetsiaalselt otsa. Kohtuistungil jäi kaebaja täielikult kaebuses toodu juurde, soovides, et otsus tühistatakse. Kaebaja ütlustest kohtuistungil selgus, et 10.02.2006.a. kella 21.45 ajal Pärnus Papiniidu tn 35 juures tagasipööret sooritades teine auto sõitis sisse tema autole kas siis liigse kiiruse tõttu või siis ei võtnud kasutusele meetmeid avarii ärahoidmiseks.

Eelnevalt oli peale ristmiku ületamist liikunud edasi Papiniidu poole, tulles Tallinna poolt risti üle Riia maantee. Peale ristmiku ületamist selgus, et suund on pisut vale, tekkis vajadus teha tagasipööre. Teine auto, mis sõitis tema järel, tundus taha vaadates olevat piisavalt kaugel. Sisuliselt võis olla teine auto temast olla 40-50 m tagapool. Vaatas üle õla tee telgjoonel. Peale otsasõitu juht ütles, et tegi seda meelega kuna seal tagasipööre topelt joone tõttu on keelatud. Kokkupõrke hetkel oleks olnud võimalik ka paremalt mööda sõita..

Ristmik oli hästi valgustatud, oli võimalikult paremal pool tee ääres. LE §-s 99 kirjutatu on küll suurte autode kohta, kuid ohutuse tagamiseks oli paremal. Lülitas sisse vasakpoolse suunatule. Tema ei kaldunud nii palju paremale, et oleks vajalik olnud suunatulega märku anda. Bussipeatuse koht oli tagasipöördeks piisavalt sobiv. Tunnistaja X.X’i ütlustest kohtuistungil selgus, et 10.02.2006.a tuli töölt. Riia mnt ja Papiniidu ristmikul fooris põles roheline tuli. Nägi peale ristmiku ületamist bussipeatuses autot. Kui jõudis 15-20 meetri kaugusele autost, keeras auto talle ootamatult ette.

Pidurdas, kuid suutnud kokkupõrget vältida. Tema auto kiirus oli 40 km/h. Enne kokkupõrget arvas, et auto laseb ta mööda ja sõidab siis edasi, sest seal on pidev joon ja tagasi pöörata ei saa. Pole peale avariid öelnud kaebajale, et talle meelega otsa sõitis. Tal ei olnud võimalik avariid vältida. Püüdis paremale hoida, kuid vasakust nurgast ei saanud mööda. Kaebaja ilmselt ei vaadanud taha kui ette keeras. Tunnistaja X.Y’i ütlustest kohtuistungil selgus, et oli 10.02.2006 kaebaja autos. Pärnust väljudes ületasid ristmikku ja selle ületamise ajal said aru, et on eksinud, et oleks pidanud tagasi minema.

Kaebaja hoidis paremale, et tagasipööret teha. Vaatas üle õla tagasi, et veenduda, et pööre on ohutu. Pöörde lõpus toimus kokkupõrge. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leides, et kaebaja poolt väärteo toimepanek on tõendatud ja kvalifitseeritud õieti. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud väärteoasjas kohtule esitatud materjalidega, leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajat on karistatud selle eest ,et 10.02.2006a. kell 21.45. Pärnu linnas, Papiniidu tn.35,“Viiburi“ autobussipeatuse ees juhtides sõidukit, enne tagasipöörde sooritamist ei veendunud selle ohutuses, sooritades tagasipöörde sõidutee paremalt äärelt, keeras ette tagant lähenevale sõidukile, millega rikkus LE § 91 ja §

97 nõudeid, pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 7417 lg.1 järgi. Kaebaja süü on õieti kvalifitseeritud ja täielikult tõendamist leidnud lisaks kaebaja osalistele ütlustele selle kohta, et tagasipööret sooritades tundus talle, et tagant lähenev teine auto on piisavalt kaugel, mis tõendab, et tegelikult kaebaja, kellel sõiduki juhtimise staaž lühike, talve tingimustes, enne tagasipööret sooritama asudes ei veendunud piisavalt selle manöövri ohutuses, tunnistaja X.Yi ütlustega selle kohta, et pöörde sooritamise lõppedes toimus kokkupõrge, tunnistaja X.X’i ütlustega selle kohta, et kaebaja poolt juhitud auto manööver 15-20 meetrit enne tema autot oli talle ootamatu, pidurdas, pööras paremale, kuid ei suutnud lühikese vahemaa tõttu kokkupõrget vältida.

Kohus loeb tunnistaja X.X’i ülaltoodud ütlusi usaldusväärseks, sest need on väärteomenetluse algusest peale olnud ühetaolised, on leidnud kinnitust teiste väärteoasjas kogutud tõenditegaliiklusõnnetuse aktiga, fotodega. Kaebaja ütlusi selle kohta, et teisel juhil oli võimalik avariid vältida, sõitis tema autole otsa meelega, et teise auto kiirus oli lubatust suurem, loeb kohus mitteusaldusväärseks. Kohus leiab, et tegemist on kaebaja poolsete kahtlustustega, mis kohtulikul uurimisel ei leidnud kinnitust. Kohus juhindub VMS §-st 133-135,132 p.1.

Kohtunik