Court denies early release for murderer due to high recidivism risk despite good prison conduct.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected the director's request for Aleksandr Konoš's conditional early release from prison. Although the inmate has served over two-thirds of his sentence and shows remorse, the court noted his history of ten disciplinary violations and the severity of his crimes involving murder and attempted rape. Consequently, the judge determined that the risk of reoffending remains too high to justify ending his incarceration before the statutory term concludes.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: The court must assess all personal data including past behavior and crime severity when deciding on early release, and may deny it if the risk of reoffending is deemed too high despite partial sentence completion.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
M Ä Ä R U S
Tallinnas, 6.novembril 2006.a.
1-06-12894
Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova ja tõlgi Z.Vorošilova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Aleksandr Konoši tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
t u v a s t a s :
11.02.2002.a Narva Linnakohtu poolt tunnistati Aleksandr Konoš süüdi KrK § 15 lg 2 - §
140 lg 2 p 1,2; § 101 p 2,5,7 järgi, liitkaristuseks 8 aastat vangistust. 15.03.2002.a. Harju Maakohtu poolt tunnistati Aleksandr Konoš süüdi KrK § 115-1 lg.2 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. 24.10.2005 Narva LK määrus – suurendati mõistetud karistust Harju MK 15.03.2002 otsusega mõistetud karistuse (2a 6k) võrra ning ärakandmisele 10 aastat 6 kuud vangistust. 10.11.2005 Viru Ringkonnakohtu määrus – tühistati Narva LK määrus mitme otsuse täitmisele pööramise suhtes. Harju MK 15.03.2002 otsusega mõistetud karistus (2a 6k) vangistust lugeda kaetuks Narva LK 11.12.2002 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks 8 aastat vangistust.
Karistuse algus 31.07.2000.a. Karistuse lõpp 31.07.2008.a.
Aleksandr Konošit on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Murru Vanglas on käitumine olnud õiguskuulekas. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Suhted vanglaametnikega korrektsed ja vaoshoitud. Lõpetas Rummu EKK üldharidusosakonnas 12. klassi ning täiendas oma kutseoskusi tisleri erialal. Vanglas on rakendunud tööle – töötab vangla sööklas abitöölisena. Tööandja on kinnipeetava kohusetundliku töösse suhtumisega rahul. On osalenud sotsiaalseid oskusi käsitlevas programmis. Suhtumine oma kuriteosse on reaalne, on võimeline kahetsema vastutustundetut käitumist. Toimepandud kuritegu peab nn nooruse rumaluseks. Ei soovi korrata vanu käitumismustreid. Vanglas olles on suutnud leida oma tõelise mina ning teinud väga tõsiseid muutusi oma elu mõtestamisel. On motiveeritud asuma tööle ning vanglasoleku ajal tehtud korrektiivid elu ja käitumise ümberhindamisel annavad alust ennustada head toimetulekut.
Pärast vabanemist on olemas kindel elukoht ning lähedaste nõusolek toetada pärast vanglast vabanemist moraalselt ja materiaalselt. Murru Vangla direktor taotles Aleksandr Konoši ennetähtaegset vabastamist.
Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk olemas, kuid mitte eriti suur.
Prokurör ei toeta taotlust.
Ära kuulanud Aleksandr Konoši , vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele.
Kohus leiab, et Aleksandr Konoši ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Aleksandr Konoš kannab karistust tapmise eest ja vanglas vägistamise eest eeluurimise ajal , tegemist on ühiskonnaohtlikkuse poolest raske kuriteoga. Kohus märgib, et A.Konoš on ära kandnud üle 2/3 karistusest, viimasel ajal teda iseloomustatakse üldjoontes positiivselt, kuid vanglatöötajad ei oska prognoosida uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kuigi A.Konoš lubab edaspidi elada seaduskuulekalt, tuleb tema lubadusse suhtuda kriitiliselt. Tema käitumine vanglas ei olnud eeskujuline, 10 korda ta rikkus režiimi, kahel aastal kuuest ta rikkus vanglarežiimi . Vabaduses ei ole temal garanteeritud töökohta.
Kohus leiab, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aasta 8 kuud 25 päeva )vabastada vangistusest. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab Aleksandr Konoši käituda õiguskuulekalt.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras:
Jätta Murru Vangla direktori taotlus Aleksandr Konoši tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata.
Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule.
Kohtunik: