Court denies conditional early release for a recidivist convicted of murder due to lack of trust in future behavior.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected the prison director's request for conditional early release of a convicted murderer who had already served over two-thirds of his sentence. Although the defendant expressed remorse and had a stable job, he had been disciplined seven times for violating prison rules and had a history of increasingly severe crimes committed while intoxicated. The court denied release because it lacked confidence that the defendant would behave lawfully during the probationary period, citing his recidivism and dangerous conduct.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76 lg 1 ja 2; KrMS § 426, 432, 383, 384: Conditional early release from a deprivation of liberty sentence is not an absolute right guaranteed by law; the court must assess the individual's character and predict future behavior, and release cannot be granted if there is no trust in the offender's ability to behave lawfully.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
M Ä Ä R U S
Tallinnas,23. oktoobril 2006.a.
1-06-12282
Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise V V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
t u v a s t a s :
V V kannab karistust Kohtla-Järve Linnakohtu 08.12.1995.a. otsuse alusel. Teda karistati KrK § 101 p 8; § 15 lg 2 - § 100 järgi vangistusega 13 aastat.
Karistuse algus 12.05.1995.a. ja lõpp - 12.05.2008.a.
Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 12.01.2004.a.
V V on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud
7 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhted vanglaametnikega korrektsed ja vaoshoitud. Viiel korral on kohaldatu ergutusi. Kahel korral on viibinud eesmärgipäraselt lühiajalisel väljasõidul. Vanglas viibimise ajal on täiendanud oma kutseoskusi katlakütja ja aianduse erialal. Töötab eluosakonna abitöölisena. Suhtumine toimepandud kuriteosse on reaalne, kahetseb ning tunnistab oma süüd. Kinnipeetaval on väljakujunenud kindlad isiksuseomadused ning põhimõtted ja tal on olemas pikaajaline töökogemus, mis ennustavad toimetulekut ning on positiivseks asjaoluks. Samuti annab eelduse edaspidise seaduskuuleka eluviisi õnnestumisest korrektiivid ja analüüs eelnevast elust. Pärast vabanemist on olemas kindel eluja töökoht ning tuttava ja tööandja valmisolek osutada moraalset ja materiaalset abi vastavalt nende võimalustele. Kuigi kinnipeetaval ei ole vabaduses sugulasi, kes oleksid huvitatud tema ennetähtaegsest vabanemisest, on ta siiski leidnud inimesi, kes on nõus osutama talle esialgu toetust. Murru Vangla direktor taotleb V V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna kinnipeetaval on praegu võimalus korraldada oma elu seaduskuulekalt, mistõttu oleks otstarbekas kasutada avanenud võimalust, mida hiljem ei pruugi enam olla.
Prokurör ei toeta taotlust.
Ära kuulanud V V, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele.
Kohus leiab, et V V ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.
V V kannab karistust tapmise eest. V V on ära kandnud üle 2/3 karistusest, teda iseloomustati üldjoontes positiivselt, kuid vanglatöötajad ei oska prognoosida uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samuti tema käitumine karistusajal ei ole olnud eeskujulik: korral rikkus
ta vangla sisekorraeeskirju. V V kannab vangistust juba kolmandat korda. Tema teod on aegade jooksul muutunud üha raskemaks ja jõhkramaks. Ta on kandnud vangistust üliraske kehavigastuse tekitamise eest huligaanseil ajendeil, praegu kannab karistust nii tapmise kui tapmise katse eest, mis on toime pandud alkoholijoobes. Kõik kuriteod on sooritatud alkoholijoobes.
Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aasta 6 kuud 19 päeva) vabastada vangistusest.
Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus
määras:
Jätta Murru Vangla direktori taotlus V V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata.
Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule.
Kohtunik: