Court convicts for child support evasion and orders fine while voiding residence ban.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court convicted the defendant for evoking child support payments and imposed a 2000 krooni fine. The prosecution argued the defendant's prolonged absence from Tallinn constituted a crime under the Criminal Code, which the court accepted given the defendant's admission of guilt. Consequently, the conviction and fine were upheld, but the residence ban was voided upon the decision's finalization.
Legislator-Regeste
KI-generiertCriminal Code § 169; Criminal Procedure Code § 254: A court may convict for child support evasion and impose a fine, but a residence ban must be voided if the defendant has not been formally notified of the ban's imposition.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
13.09.2006.a.Harju Maakohutu kohtunik Julia Vernikova lahendas käskmenetluse korras kriminaalasja
AP, isikukood XXX, elukoht XXX maakond, XXX kodakondsus, keskharidusega, töökoht XXXl, varem kohtulikult karistatud: 1) 04.11.1993.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2 järgi 2-aastase vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 18.06.1998.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,3 järgi rahatrahviga 2800 krooni.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld
süüdistuses KarS § 169 järgi
tegi kindlaks:
AP’t süüdistatakse selles, et tema hoidus alates 24.02.2002.a. kuni 2004.aasta detsembrini ning 2005.a. juulist kuni 2006.a. märtsini kuritahtlikult kõrvale Tallinna Linnakohtu 12.01.1993.a. otsuse nr.2-19>1993 täitmisest, millega on temalt välja mõistetud SJ kasuks elatusraha oma laste H-MP (XXX) ja S-MP (XXX) ülalpidamiseks.
Oma tegevusega pani AP toime vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o. KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo – lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise.
Prokurör pidas võimalikuks AP karistamist toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 2000 krooni. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged, süüdistatav tunnistab oma süüd, kahetseb tehtut. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Seega on põhjendatud süüdistatava karistamine kõige kergema karistusliigiga – rahalise karistusega.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 254 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada AP KarS § 169 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 2000 (kaks tuhat) krooni.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasi nr. 1-06-11208
Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Eesti Ühispangas või XXX Hansapangas, viitenumber XXX. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile
KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista AP’lt sundraha 4500 krooni, kaitsja tasu summas 637.20 krooni riigituludesse.
Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Eesti Ühispangas, viitenumber XXX. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.
Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda kriminaalasja arutamist üldises korras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.
Julia Vernikova Kohtunik