Court dismisses probation officer's request to enforce suspended sentence due to procedural errors.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court dismissed the probation officer's request to enforce the full term of a suspended sentence. The defendant failed to meet probation conditions, but the officer incorrectly assumed the defendant was at liberty when the court had ordered immediate execution of part of the sentence. The court ruled that the officer lacked authority to make such a request because the defendant was already serving the immediate portion of the penalty, and the officer failed to inform the defendant of this fact.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 74 lg 4; KarS § 75 lg 5: A probation officer cannot request enforcement of a suspended sentence when the offender is already serving the immediately executable portion of the penalty, as control measures cease during imprisonment and the officer must inform the offender of the court's execution order.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1 – 06 – 3683
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2006.a. Tallinn Kriminaalhooldusasja number
1 – 06 – 3683 Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Anneli Helmann Prokurör Peeter Pool Kaitsja Marina Leis Kriminaalhooldusalune V.N ( , Süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 17.06.2005.a. otsusega. Katseaja algus: 17.06.2005.a, katseaja lõpp: 16.06.2007.a.
RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 jätta rahuldamata kriminaalhooldaja ettepanek V.Nile Tallinna Linnakohtu 17.06. 2005.a. otsusega mõistetud 1 ( ühe ) aasta ja 1 ( ühe ) kuulise vangistuse täitmisele pööramiseks. Määrus väljastada V.Nile, Põhja Ringkonnaprokuratuurile ja Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule.
Määruse motiivid
Kriminaalhooldaja Kalle Laane taotleb 20.03.2006.a. kohtule esitatud erakorralises ettekandes kriminaalhooldusalusele V.Nile mõistetud karistuse täies ulatuses täitmisele pööramist. Kriminaalhooldaja põhjendab oma taotlust sellega, et V.N ei täida enda antud lubadusi. V.N mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 17.06.2006.a. otsusega KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.06. – 16.06.2004.a. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 10 kuud ja 27 päeva vangistust, ülejäänud osa vangistusest 1 aasta ja 1 kuu jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täitmisele kui V.N ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2005.a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata. Ettekandest nähtuvalt on alates 31.01.2006.a. toimunud V.Niga kolm kohtumist, viimane 09.03.2006.a. Kohtuistungil avaldas V.N, et temale saadeti kriminaalhooldusosakonnast kiri, kus oli kirjas, et ta peab ilmuma kriminaalhooldaja vastuvõtule. Samuti sai ta kirja selle kohta, et peab asuma Tallinna Vanglasse karistust kandma. Enda sõnul sai kohtuotsuses kõigest aru, kuid ei läinud vanglasse, kuna arvas, et kohtuotsuses muudeti karistus täies ulatuses tingimisi vangistuseks. Prokurör toetab kriminaalhooldaja kohtuistungil esitatud taotlust. Prokuröri sõnul poleks kriminaalhooldajal olnud alust esitada erakorralist ettekannet ega kutsuda kriminaalhooldusalust vastuvõtule, kuna eelnevalt tuleb ära kanda koheselt täitmisele pööratud vangistus. Vangistuse kandmise ajaks kontrollnõuete täitmine peatub ning kontrollnõuete järgmise kohustus tekib peale vangistusest vabastamist. Kaitsja leiab, et erakorraline ettekanne on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja sõnul oli ettekande esitamine kriminaalhooldaja poolt hooletu ja seoses sellega on tekkinud palju segadust. Kohus, tutvunud kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega, kuulanud ära kriminaalhooldusaluse, tema kaitsja ning prokuröri leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek V.Nile mõistetud vangistuse täies ulatuses täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalhooldaja on teinud ettekande tuginedes asjaolule, et V.N ei täida enda antud lubadusi.
KarS § 74 lg 4 alusel võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel, kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida temale pandud kohustusi, määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kehtiv seadus ei näe ette erakorralise ettekande esitamist juhul kui isik ei täida enda antud lubadusi. Süüdimõistetud isiku lubadus midagi teha või tegemata jätta peab olema vormistatud kohtuotsuses või –määruses fikseeritud kohustusena. Kohustuse kinnitamise aluseks on isiku nõusolek kohustuse võtmiseks. Ainult sellisel juhul saab rakendada süüdimõistetu suhtes sanktsioone kohustuse täitmata jätmisel. Kohtuotsuses oli ajaliselt määratud, et kõigepealt kuulub ärakandmisele vangistus, seejärel toimub sisuline kriminaalhooldus. Kriminaalhooldajal ei olnud põhjust kutsuda süüdimõistetut enda juurde vastuvõtule, kuna süüdimõistetule oli mõistetud vangistus, millest kohtu poolt määratud osa kuulus kohesele ärakandmisele. KarS § 75 lg 5 alusel peatub KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine vangistuse kandmise ajaks. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja oleks pidanud V.Ni ilmumisel kriminaalhooldusosakonda informeerima sellest kohut või kohtuotsust täitvaid asutusi, kes oleksid taganud V.Nile kohtuotsusega mõistetud ja koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse täitmisele. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kriminaalhooldaja ettekanne on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
Anne Ennok täitmiskohtunik
.