Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
4-08-11628\1 KI-generiert

Court dismisses enforcement proceedings against Serko Vesilinn due to the expiration of the fine collection period under the Criminal Procedure Code.

Geschäftsnummer 4-08-11628\1
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court ordered the termination of enforcement proceedings against Serko Vesilinn due to the expiration of the statutory time limit for collecting the fine. Vesilinn argued that the proceedings should end under the Criminal Procedure Code and Enforcement Measures Act, while the bailiff claimed the defendant had not actively obstructed enforcement. The court ruled that mere non-payment without active obstruction does not constitute avoidance, yet the proceedings were validly terminated because the 18-month deadline for enforcement had passed.

Legislator-Regeste

KI-generiert

TMS § 202 lg 1; KarS § 82 lg 1 p 3: Enforcement proceedings for criminal fines must be terminated upon expiration of the 18-month period, and mere non-payment without active obstruction does not suspend this limitation.

Schlagwörter

KI-generiert
enforcement termination criminal fine collection statutory limitation period active obstruction Criminal Procedure Code enforcement measures act avoidance of enforcement

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
TMS § 202 lg 1
TMS § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
KarS § 82 lg 1 p 3
KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.
VTMS § 203 lg 5
VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg.
KarS § 5 lg 2
KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud.
Täitemenetluse seadustik § 803
Täitemenetluse seadustik § 201

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04
EV Riigikohtu 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03
EV Riigikohtu 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

4 – 08 –11628

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2008.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number

4 – 08 – 11628 Kohtukoosseis Tatjana Bogdanova Avaldus Serko Vesilinnu avaldus tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjades nr 022/2005/970 seoses täitmise aegumisega Avaldaja SERKO VESILIND, ik: 37807100212, elukoht: xxx Kohtutäitur E Vilippus RESOLUTSIOON TMS § 202 lg 1 alusel lõpetada Serko Vesilinnu suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2005/970 seoses täitmise aegumisega. Määrus väljastada Serko Vesilinnule, kohtutäitur E Vilippusele ja Põhja Politseiprefektuurile

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi.

Määruse motiivid:

Põhja Politseiprefektuuri 23.10.200.a otsuse nr 237604007000001 alusel on kohtutäitur E Vilippuse poolt 01.02.2005.a alustatud S. Vesilinnu suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 022/2005/970.

S. Vesilind esitas Harju Maakohtule taotluse, milles palub kohtul otsustada tema suhtes täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 022/2005/970 seoses täitmise aegumisega.

S. Vesilind viitab taotluses karistusseadustiku § 82 ja täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 sätetele.

Kohtutäituri poolt on kohtule esitatud täiteasja nr 022/2005/970 toimiku koopia, millest nähtub, et eelnimetatud täitedokumendid on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks kohtutäitur E Vilippusele. Kohus tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et S. Vesilinnu taotlus täitemenetluste lõpetamiseks seoses täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TMS § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsuse täitmist.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga.

Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5;

TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 ps 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kohus leiab, et S. Vesilind ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.).

Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtutäitur ei ole suutnud tõendada, et S. Vesilind oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud, ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS § 202 lg 1, KarS § 82 lg 1 p 3 peab kohus võimalikuks lõpetada seoses aegumisega S. Vesilinnu suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2005/970.

Täitmiskohtunik