Court denied early release with electronic monitoring due to high recidivism risk and lack of family consent.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected Aleksei Krivoglazov's request for conditional early release with electronic monitoring. Although the defendant had served over half his sentence and consented to monitoring, the prosecutor argued the current punishment was too light for the crimes committed. The court agreed, noting the defendant's history of repeated offenses and lack of a stable job, while also highlighting the absence of consent from his adult brother living at the proposed residence.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76 lg 3; KarS § 118 p 1; The court must balance the proportionality of the remaining sentence against the risk of reoffending, and electronic monitoring requires consent from all adult household members.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-12958
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
02 detsember 2008 a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-12958 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Liane Peets Kaitsja advokaat Valli Murde Taotlus Aleksei Krivoglazovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu ALEKSEI KRIVOGLAZOV
Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood 38012122733 RESOLUTSIOON
Jätta Aleksei Kriviglazov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksei Krivoglazov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.04.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1132 KarS § 118, § 263 p 1, 4 ja § 266 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 5 aastat vangistust.
2 (3)
Kinnipeetava karistusaeg algas 06.04.2006.a ja lõpeb 05.04.2011.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 06.10.2008.a. Aleksei Krivoglazov esitas 06.08.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 03.10.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. 02.12.2008.a seisuga on Aleksei Krivoglazovi kandmata karistusaeg 2 aastat 4 kuud 3 päeva vangistust.
Aleksei Krivoglazov on varem kriminaalkorras karistamata.
Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Aleksei Krivoglazovi tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
Prokurör leiab, et Aleksei Krivoglazovit on ennatlik käesoleval ajal vangistusest vabastada, kuna kuriteo raskus ja ära kantud karistuse pikkus ei ole käesoleval ajal proportsioonis - kantud karistus on liiga väike. Peale selle puudub ka täisealise pereliikme, s.o venna kirjalik nõusolek elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Kaitsja leidis, et ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja elektroonilisele valvele allutamine oleks just kohane õpetamaks Aleksei Krivolglazovit oma käitumist kontrollima. Aleksei Krivolglazov selgitas istungil, et soovib enne tähtaega vabaneda ja üldiselt kujutab ette, mida kriminaalhooldus ja ka elektrooniline valve endast kujutavad. Ta asuks peale vabanemist elama vanemate juurde ja seal oleks tal võimalik enda hinnangul igasugust tööd teha. Edaspidi annab ta endast parima, et rohkem kuritegelikule teele mitte sattuda, toimepandud teod olid rohkem nooruse rumalus. Saab aru, et paljuski mõjutas alkohol ja arvab, et edaspidi saab hakkama ka alkoholi tarvitamata ja ka selline elu pole just halb.
KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksei Krivoglazov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Aleksei Krivolglazovi vangistusest vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik. Aleksei Krivoglazov kannab karistust 2003.a ja 2005.a toime pandud kuritegude eest, muuhulgas ka raske isikuvastase, s.o esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Peale selle on tema suhtes 2006.a menetlus lõpetatud karistuse ebaotstarbekuse tõttu kuriteo osas, mille ta pani toime enne kohtuotsuse tegemist käesoleval ajal kantava vangistuse aluseks olevas kriminaalasjas. Eelnev näitab kohtu arvates, et Aleksei Krivoglazovi õiguserikkumised ei ole olnud juhuslikku laadi, vaid tegemist on isikuga, kes ka ajal kui menetlus ühes kriminaalasjas juba käib, paneb jätkuvalt toime uusi kuritegusid. Aleksei Krivoglazovi kohta vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on ka väärteokorras korduvalt karistatud avaliku korra rikkumise eest. Oma rolli toimepandud kuritegudes püüab ta vähendada ja omistab suurt tähtsust juhuslikkusele. Eelneva põhjal ja arvestades süüdimõistetu poolt KarS
3 (3) § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolusid, on kohtu arvates esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Lisaks nähtub vangla materjalidest, et vestlustest kinnipeetavaga on jäänud mulje, et Aleksei Krivoglazovil on vabaduses raskusi normide järgimise ja piiride tajumisega. Eriti suur on oht uute kuritegude toimepanemiseks pideva sissetuleku puudumisel. Kuigi kriminaalhooldaja on märkinud, et perekond on nõus Aleksei Krivoglazovit vabanemise järel igati toetama ja kinnipeetav on motiveeritud täitma kontrollnõudeid, on ka tema ära toonud riskifaktoritena alkoholi tarvitamise, endise sõpruskonna, vaba aja oskamatu kasutamise ja stabiilse töökoha puudumise. Aleksei Krivoglazov ei osanud ka kohtule veenvalt selgitada, millised on tema plaanid vabanemisel ja kuhu ta konkreetselt tööle asuks. Ka puudus tal konkreetne ettekujutus, millised kohustused kaasnevad käitumiskontrolliga. Peale selle märgib kohus, et elektroonilise valve seadme paigaldamisel on vajalik kõigi süüdimõistetuga koos elavate täisealiste isikute nõusolek, kuid käesoleval juhul on kriminaalhooldaja märkinud, et elukohas, kuhu Aleksei Krivoglazov elama asuks, elab peale tema vanemate veel ka täisealine vend, kellelt pole õnnestunud nõusolekut saada. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Aleksei Krivoglazovit ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.
Kohtunik