Court denies early release for recidivist who failed to prepare for freedom despite rehabilitation offer.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court denied Igor Kisseljov's request for conditional early release from prison, citing his poor conduct and lack of preparation for freedom. Although the probation officer recommended release, the prosecutor and court highlighted Kisseljov's repeated disciplinary violations and denial of alcohol problems. The decision emphasized that the defendant must serve his full sentence and that early release is not guaranteed for those who fail to demonstrate rehabilitation.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release if the convicted person has not demonstrated sufficient rehabilitation or poses a continued risk to society.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-264
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-264
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Igor Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Igor Kisseljov (ik: 36408120326; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Igor Kisseljov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 22.08.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Igor Kisseljov tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 15.04.2002.aasta otsusega KrK § 107 lg 2 p
1 järgi ja karistati teda 7-aastase vabadusekaotusega.
Karistuse kandmise algus oli 02.01.2002.a ja lõpp on 01.01.2009.a.
I. Kisseljovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei tööta, distsiplinaarkorras on korduvalt karistatud. Vabanemisel läheb elama endisesse elukohta , töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub I. Kisseljovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kriminaalhoolduse abil ja toel oleks tal võimalus kergemini ja kiiremini alustada oma uut elu.
Igor Kisseljov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist, eelkõige arvestades toimepandud kuriteo raskust ja laadi - raske isikuvastane I astme kuritegu, mille eest ta karistust kannab. Vanglas on viibinud mõned kuud alla 7 aasta, kuid selle aja jooksul ei ole midagi ette võtnud, et ennast vabanemiseks ette valmistada, st. ei tööta, ei osale programmides ja vabaduses ei ole garanteeritud töökohta. Probleeme alkoholiga eitab, kuigi kuriteo pani toime alkoholijoobes, on korduvalt rikkunud režiimi vanglas viibitud aja jooksul, seega käitumisest ja isiku enda suhtumisest saab järeldada, et ei ole endale vajalikke järeldusi teinud, mis tekitab põhjendatult kahtlusi seadusliku eluga hakkama saamisel vabaduses, mistõttu risk ja ohtlikkus uute kuritegude osas endiselt olemas.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I. Kisseljov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Kisseljovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on vanglas viibinud mõned kuud alla 7 aasta, kuid selle aja jooksul ei ole midagi ette võtnud, et ennast vabanemiseks ette valmistada, s.t ei tööta, ei osale programmides ja vabaduses ei ole garanteeritud töökohta. Probleeme alkoholiga ta eitab, kuigi kuriteo pani toime alkoholijoobes, on korduvalt rikkunud režiimi vanglas viibitud aja jooksul, seega käitumisest ja isiku enda suhtumisest saab järeldada, et ei ole endale vajalikke järeldusi teinud, mis tekitab põhjendatult kahtlusi seadusliku eluga hakkama saamisel vabaduses, mistõttu risk ja ohtlikkus uute kuritegude osas endiselt olemas.
Arvestades I. Kisseljovi poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik