Court denies conditional early release due to high recidivism risk and lack of stable employment.

Toimik nr.1-08-7626

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.augustil 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-7626 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Marina Davõdovitš Prokuröri Anu Toluk Asja läbivaatamise kuupäev 25.08.2008 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid D.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu D.G, isikukood xxx Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384

MÄÄRAS: Jätta D.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 04.06.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

D.G on süüdi tunnistatud 25.05.2005 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõisteti neli aastat ja kuus kuud vangistust.

KarS § 68 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistusaeg 13.-15.11.2004, kokku 3 päeva. Ärakandmisele kuulub 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 liita 25.05.2005 Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega D.G-le mõistetud karistusele s.o. 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva Ida-Viru Maakohtu 11.01.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3 kuud ja 15 päeva, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus ja lõpp

25.05.2005 21.11.2009. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

21.05.2008.

Kinnipidamisasutuses D.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik vabaduses ei oma elukohta ega töökohta. Vanglas kinnipeetav töötab ning töötust vabaduses nimetab sooritatud kuritegude üheks põhjuseks. Kriminaalhooldusesse suhtub negatiivselt, kuna ei taha olla sõltuvuses ja alluvuses. Isikut on vangistuse jooksul kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud noomitustega. Vabaduses tarbis alkoholi ja vangistuse ajal samuti, mille eest teda karistati kohtulikult 31.03.2008. Tegemist on kõrgohtliku isikuga, kelle puhul uute kuritegude esinemise risk on kõrge nii varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude näol.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta vangla taotlust D.G tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. D.G on vangistusega korduvalt karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ei täitnud. Vangistuses tema käitumine ei ole olnud korrektne. Seega kriminaalhooldusametnik leiab, et D.G ei ole teinud enda jaoks vangistusest õigeid järeldusi. Puudub kindel eluja töökoht ning isikutunnistus.

D.G soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja asuda elama oma venna, AT juurde xxx.

Kaitsja taotleb kinnipeetava vahistamist enne tähtaega.

Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et D.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki D.G isikut iseloomustavad andmedtema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on kohtulikult karistatud 11 korral, vangistuses viibib kuuendat korda. D.G kannab käesoleval ajal karistust varavastaste kuritegude eest. Vabanedes puudub tal kindel töökoht ja lähedastega suhete puudumine võib raskendada majanduslike ja elukondlike küsimuste lahendamist ning suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti alkoholi tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohus arvestab ka seda asjaolu, et D.G ei ole osalenud sotsiaalprogrammides kuigi on viibinud vanglas oma sõnade järgi 27 aastat. Ta on väljendanud allumatuse soovi, mis takistab tal osalemast kriminaalhooldusametniku järelevalve all vabaduses.

Arvestades D.G poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

D.G vabastamata temale Ida-Viru Maakohtu 25.05.2005 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega .

Kohtunik

Loretta Pikma (allkiri)