Court denies conditional early release on electronic monitoring due to repeated disciplinary violations and lack of rehabilitation progress.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected Janek Tamme's request for conditional early release under electronic monitoring, citing his repeated disciplinary offenses and refusal to participate in social programs. While the defendant argued he could find employment and return home, the prosecution and correctional officer highlighted his persistent non-compliance and denial of alcohol issues. The court ruled that his past behavior demonstrated an inability to adapt to supervision, making early release unjustified and contrary to the purpose of the sentence.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release on electronic monitoring when the convicted person's history of violations and lack of rehabilitation indicate unsuitability for behavioral control.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-9579
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 08.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-9679
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi xxx Vangla esitatud materjalid Janek Tamme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Janek Tamm (ik: 38109114220; viibib xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Janek Tamm tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
xxx Vangla esitas 18.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Janek Tamme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Janek Tamm on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 04.02.2008.a otsusega KarS § 121 järgi. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 16.01.2008.a ja lõpp on 16.03.2009.a.
J. Tamme kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei ole õppinud, töötanud ning keeldus osalemast sotsiaalprogrammis. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseks elama ema juurde ning töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Tamme vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, arvestades tema rikkumisi eelneval katseajal, soovimatust vanglas osaleda sotsiaalprogrammis ning oma alkoholiprobleemi eitamist.
Janek Tamm taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see pole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. kinnipeetav soovib vabaneda allutamisega elektroonilise valvega käitumiskontrollile. Arvestades seda, et elektrooniline valve tähendab veelgi rangemate kontrollnõuete täitmist, leiab prokurör, et arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ei ole olust arvamiseks, et ta sobib käitumiskontrollile.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I. Parik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Tamme isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Kinnipeetav soovib vabaneda allutamisega elektroonilise valvega käitumiskontrollile. Arvestades seda, et elektrooniline valve tähendab veelgi rangemate kontrollnõuete täitmist, leiab kohus, et arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ei ole olust arvamiseks, et ta sobib käitumiskontrollile.
Arvestades J. Tamme poolt toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik