Court denies conditional early release for repeat offender who abused prior probation and committed new crime.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected the prison administration's request to conditionally release the defendant early on electronic monitoring. Although the defendant had a job and family support, the criminal care officer argued he lacked insight and required anger management. The court denied release because the defendant previously abused conditional release and committed a new crime, rendering probation unsuitable.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release if the offender has abused prior probation or committed new crimes, indicating unsuitability for behavioral control.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-6792
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-6792
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Tõnis Jürgensoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Tõnis Jürgenson (isikukood: 38301172713; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Tõnis Jürgenson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 15.05.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava T. Jürgensoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Tõnis Jürgenson tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 22.03.2006.aasta otsusega KarS § 263 p 1; § 25 lg 1, lg 2 - § 200 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.05.2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 28 päeva vangistust võrra ning loeti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 22.03.2007.a ja lõpp on 20.05.2009.a.
T. Jürgensoni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õpib elektrikuks, 2006.a omandas aedniku eriala Rummu Erikutsekoolis, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama sõbranna juurde, töökoht on vabaduses olemas.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu T. Jürgensoni vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna kinnipeetav peaks vanglas olevat aega kasutama omandamaks oskusi eluks ja toimetulekuks väljaspool vanglat. Samuti peaks ta läbima viha juhtimise programmi. T. Jürgensonil on puudunud arusaam oma tegude ohtlikkusest, ta on käitunud teiste ühiskonnaliikmete suhtes järelemõtlematult, hoolimatult ja vägivaldselt.
Tõnis Jürgenson taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetav on juba korra ennetähtaegselt vabastatud, kuid kuritarvitas kohtu usaldust ning pani toime uue kuriteo. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Varasemate kriminaalhoolduste käigus on selgunud, et kinnipeetav ei suuda järgida nõuded, seega ei sobi käitumiskontrollile ning seetõttu tuleks tal vangistus lõpuni kanda.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et T. Jürgenson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T. Jürgensoni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetav on juba korra ennetähtaegselt vabastatud, kuid kuritarvitas kohtu usaldust ning pani toime uue kuriteo. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Varasemate kriminaalhoolduste käigus on selgunud, et kinnipeetav ei suuda järgida nõuded, seega ei sobi käitumiskontrollile ning seetõttu tuleks tal vangistus lõpuni kanda.
Arvestades T. Jürgensoni poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik